Valge Maja Ovaalkabinetis ja olukorratoas on asepresident JD Vance, välisminister Marco Rubio ja teised arutanud presidendiga, et Teheran võib jätkata USA survele vastupanu blokaadi ja muude sõjaliste meetmete tingimustes, mis võib konflikti pikendada isegi 2029. aasta jaanuaris toimuva uue presidendi ametisseastumiseni, ütlesid anonüümsust palunud ametnikud lehele.
Info kinniste uste taga toimunud aruteludest sai avalikuks pärast seda, kui Trump ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et sõda lõpeb kohe pärast novembris toimuvaid vahevalimisi, sest Iraan ei suuda kauem vastu pidada.
Aastateks veniv konflikt USA ja Iraani vahel koormaks Washingtoni sõjalisi ressursse ja tekitaks riski ülemaailmsete naftaturgude pikaajalisteks häireteks, mis mõjutaks kindlasti USA 2028. aasta presidendivalimisi. Nii Vance’i kui ka Rubiot peetakse võimalikeks presidendikandidaatideks, kuigi kumbki pole öelnud, kas kavatseb kandideerida.
Trump, kes naasis võimule lubadusega mitte alustada Lähis-Idas uusi “igavesti kestvaid sõdu”, on öelnud, et ta ei muretse oma Vabariiklikku Parteid tabada võiva poliitilise vastutuule pärast, hoolimata sellest, et sõda mõjutab toornafta hinda. USA hinnavaatlusagentuuri AAA andmetel oli bensiini keskmine hind kolmapäeval 4,22 dollarit galloni kohta, võrreldes 4,01 dollariga kuu aega varem ja 3,19 dollariga aasta tagasi.
Ametnike sõnul räägib Trump abilistega eraviisiliselt sageli oma soovist sõjale kiiresti lahendus leida. Sõda on kestnud seitse kuud ja nõudnud 18 sõjaväelase elu. Samal ajal toetab Trump Iraani pikaajalist majanduslikku survestamist, kasutades mereblokaadi ja sanktsioone, et sundida islamirežiimi oma tuumaprogrammist loobuma. Rahandusminister Scott Bessent on kujutanud uut strateegiat, millele on antud nimeks Operation Economic Outcast” (e.k. Majandusliku tõrjumise operatsioon), alternatiivina ulatuslikele sõjalistele operatsioonidele.
“President Trump on hävitanud Iraani sõjalised võimed ning halvab selle, mis on alles riigi viletsast majandusest, maailma ajaloo kõige võimsama mereblokaadi ja laastavate sanktsioonidega,” ütles Valge Maja pressiesindaja Olivia Wales. “Ainult president Trump teab, mida ja millal ta teeb.”
Tippametnike eraviisiliselt esitatud tõdemus, et sõjaline konflikt võib kesta aastaid, on vastuolus Trumpi kinnitustega, et USA on Iraani väed juba alistanud ja režiim kapituleerub peagi. Eelmisel nädalal ütles Vance ajakirjanikele, et ta ei nimetaks praegust sõjalist konflikti sõjaks, hoolimata jätkuvast blokaadist ja perioodilistest rünnakutest. Vance lisas, et ta ei tea kindlalt, millal vaenutegevus lõpeb, ning keeldus andmast ajakava, mida Iraan võiks tema sõnul enda huvides ära kasutada.
“Oleks vastutustundetu, kui me paneksime kirja oma strateegia ja ajakava riigi jaoks, mis lihtsalt ei suuda oma kohustusi täita ega lõpetada kaubalaevade pihta tulistamist,” ütles Vance ajakirjanikele.
Iraan on USA juhitud survekampaaniale vastanud raketirünnakutega, mis viitab sellele, et perioodilisi sõjalisi kokkupõrkeid Hormuzi väinas võib olla raske vältida. USA hävitas teisipäeval viis Iraani tankerit pärast seda, kui Teheran võttis sihikule mitu USA sõjalaeva. USA sõjaväe teatel ebaõnnestusid kõik Iraani rünnakud, kuid ametnike sõnul oli mõni neist väga lähedal õnnestumisele.
The Wall Street Journal meenutas, et kaitseminister Pete Hegseth on juba pikendanud osa USA vägede jätmist Lähis-Idasse 2027. aastani. See annab Trumpile sõja venides täiendavaid sõjalisi võimalusi. Kaitseministeeriumi ametnik keeldus tulevaste operatsioonide kohta kommentaari andmast.
Pentagon on pädevate allikate sõnul kavandanud mõne Lähis-Idas paikneva õhutõrjeüksuse kohaloleku pikendamist ilma kindla lõpptähtajata. Need üksused kuuluvad piirkonnas paiknevate umbes 50 000 USA sõjaväelase hulka ning paiknevad üle kogu Pärsia lahe piirkonna, et tulistada alla rakette ja droone, mida Iraan välja laseb.
USA ametniku sõnul valmistub kolmas merejalaväe ekspeditsiooniüksus sel sügisel piirkonda siirduma, mis viitab sõjalaevade grupilt tegutsevate dessantüksuste jätkuvale rotatsioonile. 31. merejalaväe ekspeditsiooniüksus saabus piirkonda märtsis ning selle vahetas juunis välja 11. merejalaväe ekspeditsiooniüksus.
Pentagon roteerib piirkonnas ka USA õhujõudude hävitajate eskadrille. Neid asendavad rahvuskaardi F-16 hävitajad, samal ajal kui varem piirkonnas paiknenud õhujõudude sõjalennukid naasevad Itaalias Avianos asuvasse USA baasi.
Analüütikute sõnul on mõistetav, et Trumpi administratsioon võib valmistuda pikalevenivaks võitluseks.
“USA mereblokaad ei anna tõenäoliselt otsustavat tulemust lähiajal ega isegi keskpikas perspektiivis, mistõttu oleks selle vahendi ainus realistlik kasutusviis seotud pikaajalise piiramise plaanidega,” ütles Washingtonis tegutseva mõttekoja Brookings Institution Iraani-ekspert ja välispoliitika asepresident Suzanne Maloney.
“Isegi siis on selle edu väljavaated küsitavad, peamiselt soovimatute tagajärgede tõttu,” lisas ta, tuues näiteks rünnakud Pärsia lahe riikide energia- ja majandussihtmärkide vastu.
Aastaid kestva blokaadi ja USA sõjalise kohaloleku Lähis-Idas hoidmise üks tagajärgi oleks ressursside suunamine Euroopast ja Aasiast mujale. USA ametnikud on samuti üha enam mures Iraani režiimi võime pärast kohandada oma rünnakuid ning taastada oma rakettide, droonide, radarite ja muu sõjalise varustuse varusid.
“Washington võib jätkata Iraani kurnamist jõukohase hinnaga, samal ajal kui Teheran saab suure osa kannatustest suunata oma elanikkonna kanda ning kaitsta endiselt režiimi püsimiseks hädavajalikke institutsioone,” ütles International Crisis Groupi Iraani-ekspert Ali Vaez. “Kõik maksavad, kuid kumbki juhtkond ei maksa veel piisavalt, et nõustuda teise poole tingimustega,” lisas ta.