Paberi peale kandsin numbri, mis kuulus Igor Maasikule, mis oli muusiku kodanikunimi, ja ta kandideeris Tuleviku Eesti Erakonnas, mida hellitavalt ufoparteiks kutsuti.
Miks? Sest Igor Maasik, ehkki toona juba 33-aastane, mis tähendab, et 19-aastase meelest elukaare lõpuotsas, kõnetas mind. “Ma võtsin viina”, “Liputaja, näita riista” ja teised lood. Uskuge, ma tagantjärele mõtlen ise ka, et kust ometi selline mõte tuli. Aga vähemasti ma läksin valima.