Vadi tunnistab, et kooliajal jäi tal «Tõde ja õigus» lugemata. «Siis mul oli isegi natukene kahju selle pärast, aga ma ei tahtnud lugeda, sest see oli nagu vastik ja sünge raamat ja ma kuidagi hoidsin sellest eemale,» meenutab ta. Aastakümneid hiljem Austraalias reisides leidis ta aga ootamatult võimaluse sari läbi lugeda.
«Elasime mõnda aega Heidi ja Rein Aedma juures – Rein on see mees, kes mängis «Kevades» Imelikku. Nende raamaturiiulis olid kõik «Tõe ja õiguse» raamatud olemas, kõik osad,» räägib ta. «Oli hästi palav, üle kolmekümne kraadi, nii et kuhugi välja nina pista ei tahtnudki. Siis otsustasin, et loen Tammsaare «Tõe ja õiguse» kõik osad läbi. Läksin nende terrassile, neil oli selline mõnus päevavari seal, valasin endale klaasi külma veini ja lugesin. See tundus mulle nii hea ja nii õige.»
«Nii et iga raamatu jaoks peab olema õige aeg ja õige koht,» võtab Vadi oma lugemiselamuse kokku.