Tallinna populaarne baar Suhe on viimastel nädalatel pidanud tegelema korgijoogi-kurjategijatega. Kuigi baar on pärast neid juhtumeid on turvameetmeid tugevdanud, tõdes Suhte tegevjuht Inger-Helene Värat, et joogi mürgitamist on kohapeal väga keeruline märgata.
“On olnud kaks juhtumit, mis on tulnud meile politsei kaudu, ja on olnud ka kaks kahtlustamist, mille me ise oleme edastanud politseile. Tegemist oli Rohypnoli kasutamisega, mis on teatavasti rahusti. Kuna me võtame oma külastajate turvalisust väga tõsiselt, siis pidime seda avalikult teavitama,” rääkis baari tegevjuht Inger-Helene Värat “Ringvaates”.
Tema sõnul on kõikidel juhtumitel olnud sarnane käik. “Inimesed tulevad baari lõbusalt aega veetma, minnakse näiteks tantsima või tualetti ja jäetakse oma jook laua peale. Pärast seda väikest eemaldumist tullakse tagasi, juuakse jook lõpuni ja toimub siis äärmiselt kiire teadvuse kadumine. Inimene muutub ülejoviaalseks ning joobetunnused on väga suure. See võib ikkagi tervisele väga halvasti lõppeda,” kirjeldas ta.
Et olukorda ennetada, on baar suurendanud turvameeskonda ja loonud lisavastutusega töökohti, et külastajatel silma peal hoida. “On ka erariietes turvainimene, kelle töö on jälgida külalisi, mitte tegeleda dokumentide kontrolliga,” ütles Värat.
Tema sõnul on korgijoogi libistamisi väga keeruline kohapeal tuvastada. “Selliseid tegevusi on paraku väga raske märgata. Seda me vaatame ikkagi hiljem turvakaamera videost. Kohapeal on meie töö ennetustöö ja kiirabi osutamine. Joogi sisse millegi libistamine on paraku nii halvas mõttes perfektseks lihvitud, et selle märkamine on päris keeruline,” nentis ta.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas ütles, et uimastamisi esineb nii erapidudel kui ka ööelus. “Politsei statistika kinnitab pigem seda, et sellised uimastamised, on need siis alkoholiga, narkootilise ainega nagu GHB või mõne muu ainega, toimuvad pigem erapidudel, seltskondades, kus tuntakse neid inimesi mingilgi määral. Aga ka ööelus tuleb neid aeg-ajalt ette ja kõiki neid teateid kontrollime väga tõsiselt,” märkis Haugas.
Ta rõhutas, et ohvrid peaksid kahtluse korral viivitamata pöörduma abi saamiseks politseisse. “Kui inimene hommikul ärgates tunneb, et teda võidi mürgitada, talle võidi midagi joogi sisse panna, siis esimese asjana helistada hädaabi numbrile 112. Tuleb politseipatrull, nad on instrueeritud, mida peab tegema, inimene viiakse kohe proove andma. Ja kui kahtlustatakse ka näiteks vägistamist või seksuaalset kuritarvitamist, viiakse ka meditsiinitöötajate juurde. Meie jaoks on ülimalt oluline need proovid kiiresti kätte saada,” selgitas Haugas.
Politsei kasutab juhtumite uurimisel erinevaid meetodeid, sealhulgas turvakaamerate salvestisi. “Vaadatakse valvekaameraid läbi, vahel mitmeid tunde. Vaadatakse kogu linna pealt, sest vahel inimene ei tea, kus see mürgitamine võis aset leida, ja mis seal salata, vahel ka ei mäletata, kus baaris käidi,” rääkis Haugas.
Tema sõnul saab politsei igal aastal umbes sada teadet uimastamiste kohta, millest osa viib kriminaalmenetluseni.
Suhe baar on astunud samme, et muuta jookide tarvitamine turvalisemaks. Hiljuti võeti kasutusele joogikaitse kleebised, mis takistavad kõrvalistel isikutel joogi sisse midagi lisamast. “Ostate joogi, oluline on, et klaasi või topsi äär on kuiv, seda saab salvrätiga kiiresti teha, pannakse kleebis peale kinni ja saab kõrre sellest läbi,” selgitas Värat.
Ka politsei peab selliseid ennetusmeetmeid kasulikuks. “Eks oht jääb alati alles, sellegi poolest ei tasu seda jooki järelvalveta jätta, aga see on suur tunnustus ja jällegi abisamm, et see ei oleks nii lihtne,” ütles Haugas.