Postimees toob välja viis arengut, millel peab äsja lõppenud kohalike omavalituste valimiste taustal silma peal hoidma ja mis hakkavad mõjutama ka poliitikat Toompeal.
Kui palju on Reformierakonnal ja Eesti 200-l aega muutumiseks?
Isegi kui see ei tulnud üllatusena, siis kohalike valimiste tulemused kinnitasid üle: riigivalitsejad Reformierakond ja Eesti 200 on suurimad kaotajad. Nad peavad midagi tegema, et trendi muuta.
«Esimesed viis kuud on kõige tähtsamad, viimased viis kuud enam mitte,» sõnastab Reformierakonna kampaaniajuht Kristo Enn Vaga ajahorisondi kohalike valimiste ja järgmiste Riigikogu valimiste vahel.
Mõte on selles, et järgmise aasta sügise alguseks on valitsus kõik otsused, mida saavad teha, ära teinud, riigieelarve on vastu võetud, isegi kui pole veel avalikuks tehtud, siis on parteid sisemiselt juba paika pannud olulisemad kohad Riigikogu valimisnimekirjades ja sealt edasi tegutsevad kõik – nii Reformierakond, Isamaa kui ülejäänud parteid – juba valimiskampaania võtmes kuni märtsini 2027.
Praktikas tähendab see omakorda, et kui Reformierakond ja Eesti 200 tahavad midagi radikaalselt muuta, siis peab see juhtuma lähikuudel. Sellest ka Vaga viide esimese viie kuu tähtsusele.
Üks teine reformierakondlane paneb viimase tärmini järgmise aasta kevade lõppu. Näiteks kui tahaks teha äkilise muutuse koalitsioonis, kedagi vahetada või kedagi sisse tuua, Eesti 200 välja visata ja sotsid asemele võtta, siis poliitiline kalender viitab esimese loogilise hetkena järgmistele Riigikogu esimehe valimistele kevadel.
«Kui mai lõpus juuni alguses on Reformierakonna reiting endiselt 11 protsendi peal, siis on viimane hetk,» sõnab veel üks Reformierakondlane Postimehele.