Euroopa Liit lükkas edasi otsuse külmutatud Venemaa riigivarade kasutamise kohta Ukraina heaks.
Sügisesel riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel tehti Euroopa Komisjonile algselt ülesandeks esitada ettepanek. Pärast tundidepikkuseid läbirääkimisi külmutatud Venemaa varade võimaliku kasutamise kohta Ukraina heaks leppisid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kokku vaid minimaalses kompromissis, vahendab Tagesschau.
Tippkohtumise deklaratsioonis tegid nad Euroopa Komisjonile ülesandeks pelgalt uurida Ukraina rahalise toetamise võimalusi. Ukraina president Volodõmõr Zelenski rääkis hiljem siiski olulisest otsusest ning Saksamaa kantsler Friedrich Merz nimetas seda heaks ja produktiivseks aruteluks.
Ukrainat käsitlevas lõppdeklaratsioonis öeldi lisaks, et Venemaa varad peaksid jääma külmutatuks, kuni Venemaa „kompenseerib oma sõja tekitatud kahju”. EL-i diplomaatide sõnul ei välista see sõnastus võimalust, et komisjon võiks oma aruteludes kaaluda ka Venemaa varade kasutamist. Tippkohtumise deklaratsioon jäi aga algselt kavandatud kokkuleppest kaugele maha. Plaan oli teha komisjonile konkreetselt ülesandeks töötada välja plaani õiguslikult korrektne rakendamine.
Euroopa Komisjonil on nüüd oma ettepanekute esitamiseks aega järgmise Euroopa Liidu tippkohtumiseni 18. detsembril. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et on kindlaks tehtud punktid, mida tuleb veel selgitada, et rahastada Ukrainale külmutatud Venemaa varadega reparatsioonilaene. „Ja siis tuleme tõepoolest tagasi erinevate võimalustega,” lisas ta.
Septembris tegi von der Leyen ettepaneku kasutada Belgias külmutatud ligikaudu 140 miljardit eurot Venemaa keskpanga vahendeid Ukrainale laenude andmiseks. Seega saaks Venemaa vahenditele uuesti ligi alles pärast seda, kui ta on Kiievile reparatsioone maksnud. Kuni selle ajani kasutaksid vahendeid EL-i liikmesriigid.
Eelkõige Belgia tõstatas aga tõsiseid õiguslikke probleeme. Peaminister Bart de Wever ütles pärast tippkohtumist: „Õiguslik alus ei ole luksus. See ei ole detail.” Samal ajal andis belglane märku oma valmisolekust lahendus leida. „Meil on paar nädalat ja probleeme ei tohiks alahinnata,” ütles ta.
Belgia kardab muu hulgas, et ta peab üksi kandma Venemaa võimalike vastumeetmete finantsriske. Väidetavalt jagasid ka teised EL-i liikmesriigid Belgia muresid. Kantsler Merz rääkis „tõeliselt tõsistest probleemidest, mille peame lahendama”. See on protsess, mis on kogu oma ulatuses ainulaadne, rõhutas Merz, kes oli varem Venemaa vahendite kasutamist toetanud.
Saksa äriringkondades on projekti suhtes tugevaid kahtlusi. „Saksamaa on investeerinud Venemaale rohkem kui ükski teine riik. Seetõttu on tal Venemaa keskpanga vahendite kavandatud kasutamisest Ukraina relvaostudeks kõige rohkem kaotada,” ütles Saksa-Vene Kaubanduskoja esimees Matthias Schepp. Kokku on ohus 100 miljardi euro väärtuses varasid.
Tippkohtumise deklaratsiooni kogu Ukraina-teemalist osa toetas 26 liikmesriiki 27-st. Ungari, nagu ka varasematel tippkohtumistel, selles ei osalenud. Ungari peaminister Viktor Orbán on varem korduvalt Venemaa-vastaseid sanktsioone blokeerinud.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.