Semiootikud: meediast on saanud hirme kujundav tundemasin
Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele
25. oktoober 2025 kell 16:48
Hirmust ja teistest emotsioonidest on saanud tänapäeva meedia ning poliitika keskne telg, mida mitte ainult ei kajastata, vaid ka aktiivselt luuakse ja võimendatakse, leiavad intervjuus ERR-ile Tartu ja Tallinna Ülikoolide semiootikud Andreas Ventsel, Merit Maran ja Mari-Liis Madisson.
Oma kahes värskes kogumikus “Läbi hirmu prisma: hirmu tähendusloome uurimine meediasfääris” (peagi ilmuv) ja “Emotsioonide jõud: poliitilise võitluse afektiivsest kujunemisest” väidavad nad, et meedia pole neutraalne peegel, vaid pigem poliitilisi võitlusi ärgitav tundemasin, mis konflikte võimendab.
- Me elame ajastul, kui hirmust räägitakse väga palju ja seda nähakse paljude nähtuste ühe võtmetegurina. Samal ajal tuleb pidevalt tõestada, et hirm, mida keegi tunneb, on õige, ratsionaalne ja legitiimne.
- Hirmu levik kultuuris on märk tähenduse kriisist. See on olukord, kus varasemad tõlgendusraamid enam ei toimi ja see tekitab ebakindluse ja määramatuse õhkkonna.
- Emotsioonid – olgu need viha, hirm, armastus või uhkus – ei ole poliitika kõrvalsaadused, vaid poliitika alustruktuur.
- Afektiivse julgeolekustamise korral nihkub demokraatliku protsessi fookus hirmude maandamiselt emotsionaalsele polariseerumisele, kus tulevikku ei kujundata enam läbi ühise nägemuse, vaid pigem läbi ettekujutatud ohtude.
- Vastupanu hirmule eeldab kultuuri, mis suudab taluda ebakindlust ja ambivalentsust.
Loe pikka intervjuud Novaator.ERR-is
Edastas Mariann Joonas
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.