Ministeeriumi nõunik Timo Kark selgitas ERRi uudistele, et muudatuse ajendiks on suurenev keskkonnakuritegevus. „Keskkonnavaldkonna rikkumised on muutunud järjest tulusamaks ning neil on tihti seosed organiseeritud kuritegevusega,“ ütles Kark. Tema sõnul napib praegu võimalusi inspektorite piisavaks kaitseks, eriti väljaspool jahinduse ja metsanduse valdkonda.
„Praegu on käerauad ja tulirelvad ainult kitsal ringil inspektoritel, teistes valdkondades ei ole isegi neid. Aga reaalsus on see, et ohtlikke olukordi võib ette tulla ka jäätmeväljakul või metsaäärsel ehitusplatsil,“ märkis Kark.
Uue seaduse järgi võiksid kõik keskkonnainspektorid enesekaitseks kasutada gaasirelva, teleskoopnuia ja käeraudu. Tulirelva kandmise õigust laiendada ei kavatseta. „Kui sind rünnatakse oksakääride või puutoikaga, ei ole mõistlik reageerida tulirelvaga. Vajame vahepealseid, proportsionaalseid vahendeid,“ põhjendas Kark.
Tema sõnul ei ole tegu ainult teoreetilise ettevaatusabinõuga. „Minevikus on olnud reaalseid füüsilisi kokkupõrkeid ja tagaajamisi, kus on tulnud kasutada ka hoiatuslaske õhku. See on põhjus, miks peame sellisteks olukordadeks valmis olema,“ ütles Kark.
Ministeeriumi hinnangul aitab muudatus parandada keskkonnajärelevalve tõhusust ja reageerimisvõimet. Näiteks ohtlike jäätmete põletamise või saasteainete pinnasesse juhtimise puhul saavad inspektorid rikkumisele kiiremini reageerida ja vajadusel rikkuja ka kinni pidada.
Eelnõu on saadetud huvirühmadele tagasiside saamiseks ning lähiajal liigub see valitsusse kinnitamiseks.