Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajad 15 koolist õppisid, kuidas droone ehitada ja kasutada. Tegu on Eesti inseneride liidu, tehnoloogiakasvatuse liidu ja tööõpetajate algatusega. Drooniõpe on noortele kergesti omandatav ala, mis peaks omakorda tekitama laiemat huvi inseneeria vastu.
Palju pedagooge õppisid Humala harjutusväljal, kuidas drooni lennutada, et kunagi ise õpetada noortele, kuidas drooni kokku panna ja kasutada.
“Teist päeva olen siin kohapeal ja koolidirektor oli väga soosival seisukohal, sest see 15 aastat robootikat, mis meil on koolis olnud, on andnud juba käegakatsutavad tulemused. Väga mitmed minu õpilased on läinud edasi insenerideks ja töötavad tänapäeval nimekas ettevõttes,” lausus Kristiine gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Lauri Vilibert.
Eestis on aastaid droonijuhtimist treenitud. See pole eeskätt sõjaala, vaid spordiala. Eesti droonirallikoondise treener ütles, et see on lastele vastuvõetav tegevus.
“Ta mudelina lihtsalt pakib kõik ühtsesse pakki. Alates matemaatikast, programmeerimisest, füüsikast, aerodünaamikast, keemiast – kõigest saad õppida, kuna ta lihtsalt koondab kõik enda sisse,” ütles Eesti droonirallikoondise treener Janno Siimar.
Põhikool ja huviringid tekitavad tahtmise inseneriks saada, ütles üks koolituse osaline.
“Meil puudub selline insener nagu tehnoloogiainsener ehk protsessiinsener, kes suudaks ehitada tehaseid. Tegelikult see on see, mida me tahame anda lastele. Kui me läheme põhikooli, siis me näitame tervet suurt pilti inseneeria võimalustest. Järgmisel kevadel kui ka ülejärgmistel aastatel me kasvatame sellest 15 koolist, kes täna on meiega, kahekordseks selle koguse, kuhu me jõuame minna,” sõnas Eesti inseneride liidu asepresident Enn Kerner.
Koolitus toimub Eesti teadusagentuuri TeaMe 3 abiga, mis toetab loodus- ja täppisteaduste populariseerimist Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Sellele lisandub ka lennuameti koolitus.