Slovakkia ei soovi mingil moel osaleda ühistes Euroopa algatustes Ukraina kaitsevajaduste rahastamiseks. Sellest teatas riigi peaminister Robert Fico videoavalduses oma Facebooki lehel, vahendab Unian.
Muuhulgas kiitles ta sellega, et neljapäeval Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil nõudis ta, et Ukraina-teemalises ühisavalduses ei mainitaks võimalust külmutatud Vene varade „konfiskeerimiseks“, et rahastada niinimetatud reparatsioonilaenu Kiievile.
Samas rõhutas ta, et Slovakkia ise ei ühine reparatsioonilaenu mehhanismi loomisega mitte mingil juhul.
„Ükskõik, milline otsus [EL-i tasandil] ka ei tehtaks, tahan, et me Slovakkias sellest selgelt aru saaksime. Valitsus, mida ma juhin, ei allkirjasta kunagi, ma rõhutan, kunagi, ühtegi laenugarantiid Ukrainale sõjalisteks kulutusteks. Samuti ei kuluta me nendeks eesmärkideks sentigi oma riigieelarvest,“ teatas Fico, lisades, et Slovakkia on valmis aitama Ukrainat humanitaarküsimustes.
Slovakkia peaminister rääkis ka, et EL-i liikmesriikide juhid näevad külmutatud Vene varade kasutamisega Ukraina vajaduste rahastamiseks märkimisväärseid riske. Eelkõige hirmutavad neid potentsiaalsed kohtuasjad Venemaa poolt ja muud Venemaa „kättemaksu“ variandid. Kuid Fico sõnul arutavad nad siiski reparatsioonilaenu ideed, sest nad ei taha enam aidata Ukrainat oma riiklike eelarvete arvelt.
Reparatsioonilaen Ukraina jaoks
Nagu UNIAN kirjutas, arutatakse EL-is praegu aktiivselt ideed eraldada Ukraina vajadusteks 140 miljardi euro suurune laen, mis oleks tagatud Venemaa külmutatud varadega.
Idee seisneb selles, et raha ise jääb formaalselt Venemaa Föderatsiooni omandiks ja jätkab seismist EL-i kontodel. Kuid selle raha tagatisel lastakse välja spetsiaalsed võlakirjad, mille müük tagab Ukraina sõjaliste ja humanitaarvajaduste rahastamise.
Laenul on null- või väga madal intressimäär ning Ukraina peab selle tagasi maksma ainult juhul, kui Venemaa maksab sõja eest reparatsioone.
Siiski on mitmeid juriidilisi, rahalisi ja poliitilisi küsimusi. Mõned EL-i riigid kahtlevad, kas Vene varade selline kasutamine on seaduslik. Samuti kardavad eurooplased Venemaa Föderatsioonilt kohtuasju. EL-i liikmesriikide vahel ei ole saavutatud ühtset kokkulepet raha ülekandmise mehhanismi, garantiide, riskide jaotamise ja õigusliku vormistamise osas.