Teisipäeval toimunud oksjonil emiteeris Eesti 70 miljoni euro ulatuses kuue kuu pikkuse tähtajaga ja 180 miljoni euro ulatuses aastaseid võlakirju. Kuue kuu pikkuste võlakirjade keskmiseks tootluseks kujunes 2,078 protsenti ja aastastel 2,105 protsenti.
Hirm, et sõda Eestisse jõuaks, on aga kolme ja poole aasta taguse ajaga võrreldes langenud. Selle aasta kevadel saadi kuueks kuuks laenu keskmiselt 2,27 protsendi tasemelt, kui kuue kuu euribor oli sel hetkel aga 2,34 protsenti. Täna kaasati kuueks kuuks raha 2,078 protsendi tasemelt, kui kuue kuu euribor on 2,11 protsendi tasemel, teatas SEB.
Ajalooliselt on Eesti riigile antud lühiajaliste võlakirjade ehk T-billide väljastamisel laenu sisuliselt euriboriga võrdsel tasemel. Seetõttu on võlakirjade oksjoni tulemused ajas olnud väga varieeruvad.
Olukorras, kus raha hind Euroopas oli negatiivne, sai ka Eesti miinusintresside tasemelt laenu. Näiteks 2022. aasta kevadel kujunes kuue kuu võlakirja tootluseks –0,44 protsenti. Kuna vaid kuu aega enne oksjonit hakkas sõda Ukrainas, saadi euribori tasemest 0,1 baaspunkti kõrgemalt laenu.
Baasintresside languse ajal on langenud ka raha hind Euroopas, mis on võimaldanud ka Eesti riigil saada viimase nelja oksjoni käigus iga kord soodsamalt laenu kui kuus kuud enne seda.
Praegu on turuosalised sisse hinnastanud, et Euroopa Keskpank on intresside langetamise lõpetanud, märkis SEB.
Samuti on üle kahe aasta taas kuue kuu euribor madalam kui 12 kuu oma, mis viitab intressikurvi pöördumisele. SEB hindab, et kui viimased kaks aastat on iga oksjoni käigus soodsamalt laenu saadud kui varem, siis see trend võib olla pöördunud.
Võlakirjaemissioon toimus 2020. aastal rahandusministri kinnitatud lühiajaliste võlakirjade programmiga. Programm annab võimaluse korduvalt emiteerida kuni 12-kuulise tähtajaga võlakirju, mille intressimäär sõltub emiteerimishetke turutingimustest.
Emissioonide eesmärk on tagada riigi rahavoogude sujuv juhtimine. Lühiajalised võlakirjad on mõeldud ainult kutselistele investoritele.