Venemaa avab tõenäoliselt teise rinde, reageerib sissetungiga Eestisse, ütles Ukraina presidendi endine nõunik Oleksi Arestovõtš.
Arestovõtš ütles seda intervjuus Vene valitsusvastasele ajakirjanikule Julia Latõninale, kes on Venemaal tituleeritud välisagendiks.
Arestovõtš ütles, et kolmandat ilmasõda tõenäoliselt ei tule, aga „rohelised mehikesed” ilmuvad Eestisse. Venelased võivad tema sõnul võtta ära mõned Eesti saared.
See annab venelastele täiendava argumendi läbirääkimisteks.
Venelased võivad ametlikult väita, et tegemist on Narva Rahvavabariigi esindajatega. Narva elanikest on 95 protsenti venelased. „Nii et mitte mingit Venemaad, lihtsalt patrioodid korraldasid ülestõusu,” sõnas ta. Sama asi on juba toimunud nii Donbassis kui Krimmis.
Latõnina väite peale, et see tähendab kolmandat ilmasõda, kuna Eesti on NATO liige ütles Arestovõtš, et Eesti pärast ei alusta keegi kolmandat ilmasõda. Juba praegu lendavad NATO riikide kohal droonid, mis kõigi tunnuste järgi on otsene sõjaline agressioon, aga pole mingit kolmandat ilmasõda.
Vene hävitaja on Musta mere kohal alla tulistanud USA luuredrooni, sellest ei juhtunud midagi.
Arestovõtš ütles, et Venemaa võib Eestisse sissetungiga reageerida pikamaarakettide kasutamisele Venemaa vastu. Kui raketid hakkavad lendama, peab Venemaa midagi ette võtma. See ei ole enam droonide lennutamine. „Kõik maskid langevad,” märkis ta.
Arestovõtš prognoosis, et sõda jätkub vähemalt järgmised 10-15 aastat ja järgmine sõjakolle on lisaks Ukrainale Balti riigid. Latõninõna küsimusele, kas see pole liiga pessimistlik, vastas Arestovõtš, et see on realistlik.
Arestovõtši sõnul on põhjuseks Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga, mis kõigutas ligi 300 aastat kehtinud tasakaalu Läänemerel ja Venemaa ei saa seda endale lubada.
Lisaks rääkis Arestovõtš, et Ukraina ei murdu niipea. Isegi kui Ukraina rinne hakkab murduma, värbab Ukraina naised armeesse ja varbajad tungivad korteritesse.
„Potentsiaali veel on,” ütles Arestovõtš.
„Esiteks, mobilisatsiooniea langetamine. Teiseks, naiste värbamine mittelahingulistele ülesannetele ja vabatahtlikuks registreerumine lahinguülesannetele. Kolmandaks, mobilisatsiooni karmistamine,” ütles president Volodõmõr Zelenski büroo endine nõunik.
Arestovõts ütles, et kui häda käes, siis annab parlament nõusoleku läbi kammida terved linnaosad, et leida kõrvalehoidjaid.
Latõnina küsimuse, peale, kas see ei vii rahutusteni vastas Arestovõtš, et see võib viia piirkondlike rahutusteni, aga kui Lääs ei ole mobilisatsiooni karmistamise vastu, siis saab kõiki neid meetmeid jooksupealt rakendada.
„Kui tekib küsimus, kas rinne tegelikult murdub, hääletab Ülemraada selle poolt, olenemata sellest, kui vali, lärmakas ja argumenteeritud see on,” ütles ta.
Eile teatas Ukraina vabatahtlik võitleja Maria Berlinska, et rinne juba murdub.
Laiemalt rääkis Arestovõtš, et Läänel pole mingit huvi Venemaad alistada ega Ukraina võitu saavutada. Isegi 2023. aastal, kui oli otsustav Ukraina vastupealetung, täideti lubadused vaid 28 protsendi ulatuses. Ukraina vajadused kaeti vaid 20-15 protsendi ulatuses.
Arestovõtš ütles, et ainus, kes on reaalselt sõjas aidanud sõjaliselt, on Põhja-Korea. Nad on saatnud nii relvad kui sõdurid. Ukrainat aga toetatakse vaid sümboolselt.
Venemaa on aga Arestovõtši sõnul saavutanud, mis ta soovis. Enne Ukraina sõda ei tahtnud Venemaaga keegi läbi rääkida, aga nüüd soovivad seda kõik.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.