Rahandusministeeriumi riigieelarve seaduse muutmise eelnõu, mis vähendab ministeeriumite kammitsaid riigikogus vastu võetud riigieelarvest, on liikunud valitsuse lauale. Tulevikus saavad ministeeriumid hõlpsamalt otsustada, mida ette võtta neile antud rahaga, ilma et muutusi peaks riigikogus kinnitama.
Rahandusministeerium on mõnda aega töötanud riigieelarve muudatuste kallal. Nüüd kooskõlastusringid läbinud ja valitsuse lauale jõudnud seaduse eelnõus on hulgaliselt muudatusi. Muu hulgas näiteks tõstaks see Eestis lubatud eelarve defitsiiti, võtaks üle Euroopa Liidu direktiiviga lisandunud nõuded ja muudaks eelarve liigendust, mis rahandusministeeriumi hinnangul võiks eelarve selgemaks muuta.
Kui selle aata riigieelarves olid valitsemisalade read kirjas üldisemalt ja tegevuspõhisemalt ning detailsem vaade allastutuste kohta riigieelarve lisas, siis nüüd tahab ministeerium lisast osa detailsemat vaadet eelarvesse endasse tõsta.
Samas näeb ministeerium ette, et tõstmise käigus info detailsus väheneks. Kui 2025. aasta riigieelarve lisast on võimalik teada saada iga allasutuse kulude – tööjõukulude, majandamiskulude, finantskulude, toetuste ja muu sellise – struktuur ja ajas muutumine, oleks tulevikus seal toodud vaid allasutuste kogukulud, liigenduseta, ja kulude liigendus tulemusvaldkondade kaupa.
Näitena toob rahandusministeerium välja plaanitud muudatuse enda valitsemisala näitel.
Tabel 1. Riigieelarve seaduse liigenduste võrdlus rahandusministeeriumi valitsemisala näitel:
Muudatuste järel jääks ministritele võimalus raha erinevate programmide sees ise ümber tõsta, kogukulude mahtu muutmata. See tähendaks, et kui valitsus või minister soovib aasta sees asju ümber liigutada, ei ole vaja muutustele küsida eraldi riigikogu heakskiitu.
Rahandusministeerium hindab, et nii välditakse ebamõistlikku töökoormust riigieelarve muudatuste menetlemisel riigikogus. Samas tekib ministeeriumitel kohustus muudatustest teada anda ministeeriumi kodulehel.
Sisuliselt annaks muudatus võimaluse tulevikus igasuguste kahtlusteta aasta keskel raha ühelt realt teisele tõsta, nagu näiteks selle aasta suvel tõstis kliimaministeerium maapiirkondade elukondliku kinnisvara renoveerimise toetamiseks mõeldud raha ministeeriumi palkade maksmiseks.
Lisaks seab eelnõu piirangud valitsuse reservile, mis hakkab olema kolm protsenti eelarve kogumahust. Samuti lubab eelnõu edaspidi kuni kahe kuu jooksul eelarveaasta lõppemisest veel eelarvet erandkorras muutal, kui auditi käigus selgub, et kulud on kajastatud vales eelarveaastas.