Miks me siin maal hädas oleme? Kabinetivaikuses suruti ilma igasuguse demokraatiata läbi otsus, et kool peab algama kell 9. Teaduslik põhjendus oli ilus: teismelised saavad talveajal hommikul kauem magada. Teadlased pakkusid alternatiive, kuid sellest kummalisel moel vaikitakse.
Milline on reaalne elu väljaspool Tallinna
Topeltsõidud ja logistiline kaos peredes. Toon ühe reaalse näite meie igapäevatööst ja maal elavate inimeste elust: pereema peab nüüd hommikuti tegema keskusesse ühe sõidu asemel kaks eraldi reisi. Esmalt viib ta väiksemad lapsed kella kaheksa paiku lasteaeda, et nad jõuaksid kella poole üheksaks ühisele hommikusöögile. Seejärel tuleb tal teha uus ring, et vanemad lapsed kella üheksaks kooli viia. Kes maksab selle kütuse-, aja- ja närvikulu?
Nendel peredel, kes sõltuvad bussist, ei ole sageli sedagi valikut. Buss toob kõik lapsed korraga kohale ja nii nad “tiksuvad” seal koolikoridoris kella 7.45 alates, oodates kella üheksat. Kus on siin võidetud unetund?
Koolipäevad venivad pilkasesse pimedusse. Kuna tunnid algavad hiljem ja vahetunnid tehti pikemaks, lõpeb kool alles kell 16 või 17. Detsembris ja jaanuaris tulevad lapsed koju kottpimedas. Kogu nende valge aeg möödub siseruumides, vaba aeg ja trennid lükatakse sügavasse öösse.
Riigikoolide ja kohalike omavalitsuste lahknevad rütmid. Omavalitsused käitusid mõistlikult ja jätsid paljudes põhikoolides tundide alguseks kell 8.30. Riigikoole ja riigigümnaasiume aga sunniti rangelt alustama kell üheksa. Üksainus maaliinibuss ei saa olla kahes kohas korraga ega teenindada kahte erinevat algusaega ilma tohutute lisakuludeta.