USA ülemkohtu otsus blokeerida Trumpi plaan posti teel valimise piiramiseks enne novembrikuiseid vahevalimisi pani teda kurjustama tema enda esimesel ametiajal ametisse määratud kohtunike peale, keda ta nimetas varasemaga võrreldes vaid „kestadeks“.

„Need ei ole need inimesed, keda ma küsitlesin teenimiseks Ühendriikide ülemkohtus,“ kirjutas Trump sotsiaalmeedias. See näitab tema usku, et tema määratud kohtunikud peavad tõlgendama seadust nii, et see maksaks tagasi isikliku võla presidendile.

Madalama astme kohus ei tulnud Trumpile vastu Kennedy keskuse renoveerimise asjus. Draama selle kunstikantsi ümber, mille Trump kavatseb nüüd üldse kinni panna, on CNN-i hinnangul kõige suuremat kahju tegev, sest see paljastab negatiivselt Trumpi iseloomu. Kõik teavad nimelt, et asi on Trumpi katses suruda mõrvatud presidendi mälestusasutusele peale oma nimi.

Trumpi autoriteet sai veel ühe mõlgi teisipäeval, kui vabariiklaste enamusega esindajatekoda nõudis temalt sõja lõpetamist Iraani vastu.

Trumpi jutud Iraani sõja lõppemise kohta ei suuda olukorra halvenemist varjata. Teherani toetatud huuthi mässulised vallutavad maad Bab el-Mandebi väinas ja selle ümber, mis võib sulgeda teise kriitilise tähtsusega naftaeksporditee, samal ajal, kui USA ei suuda endiselt uuesti avada Hormuzi väina.

Iraani konflikt lükkab ümber administratsiooni väite, et USA on nii võimas, et võib teha mida iganes tahab.

Trumpi lubadus maksta igale täiskasvanud ameeriklasele 5000 dollarit, kui vabariiklased vahevalimised võidavad, näib olevat surnult sündinud, sest kongressi vabariiklased distantseerisid end sellest ideest kohe.

Trumpi lähedasest liitlasest esindajatekoja spiiker Mike Johnson otsustas saata seadusandjad eile koju päev plaanitust varem, et vältida potentsiaalselt piinlikku hääletust kaitseminister Pete Hegsethile ametikuriteo süüdistuse esitamise üle.

Eilne päev tõi Trumpi jaoks kaasa veel ühe tagasilöögi, kui USA Föderaalreserv Trumpi enda hoolega välja valitud uue esimehe Kevin Warshi juhtimisel tõstis esimest korda pärast 2023. aasta juulit intressimäärasid, andes märku keskpanga sõltumatusest. Trump on juba kuid nõudnud suurt laenamise hinna langetamist, eirates kasvavat inflatsiooni, mida on hoogustanud tema tollimaksud ja sõda.

Trump reageeris Fedi sammule järjekordse vihapurskega oma sotsiaalmeediakanalis Truth Social. Ta väitis, et riigi majanduses valitseb buum, mistõttu peaksid intressimäärad olema 1%, mitte 3,75-4%.

Õõnestatud sai ka Trumpi nägemus USA kõikvõimsusest välismaal.

Põhja-Ameerika kaubandusbloki ühele kolmest liikmest Kanadale pakuti just teise bloki, Euroopa Liidu assotsieerunud liikme staatust, sest Kanada otsib uusi sõpru pärast Trumpi ähvardusi Kanada suveräänsuse vastu ja tollimaksude kehtestamist.

Kanada lähenemist Euroopa Liidule peab CNN erakordseks geopoliitiliseks šokiks. Trumpi teine administratsioon muutis USA hegemoonia läänepoolkera üle usuküsimuseks. Nüüd tahab aga lähim geopoliitiline ja kultuuriline liitlane USA-st ülimalt sümboolselt lahku lüüa, tundes end poliitiliselt ja moraalselt lähedasemana Euroopale.

Trump ähvardas selle peale talle omaselt „ränkade tollimaksudega“.

Nõrgemad Põhja-Ameerika kaubandussuhted ja mõranenud liitlassüsteem nõrgestavad lõpuks Washingtoni võimet projitseerida ühtselt lääne jõudu, märgib CNN.

CNN kirjutab, et kõik need Trumpi ebaõnnestumised tulenevad riskide võtmisest ning oma isikliku ja poliitilise võimu ilmselgelt liiga optimistlikust hindamisest.

Kennedy keskuse farss, ülemkohtu otsus posti teel hääletamise kohta ja Föderaalreservi sõltumatus on CNN-i sõnul tähtsad indikaatorid, mis näitavad, et mõned institutsioonid jäävad ka Trumpi vastu endale kindlaks.

Kuigi Trump on domineerinud Vabariikliku Partei üle kümme aastat, viitavad tema võimetus säilitada üksmeelset toetust põhiseaduslikult küsitavale sõjale, võimetus sundida senatit heaks kiitma tema valijate registreerimise eelnõu ja seadusandjate jahe suhtumine 5000 dollari kinkimise ideesse mõradele Trumpi võimubaasis.

Trump ei ole immuunne sellele, et valimiskaotuse ohus olevad kongressi liikmed ennast temast distantseerivad.

„Kus me presidendiga nõustume, kavatseme me võidelda koos temaga. Kus me presidendiga ei nõustu, sellistes asjades nagu loomaliha, tollimaksid, praegune seis, kuidas operatsioonid toimuvad Iraanis, kavatseme me ta välja kutsuda ja sellest rääkida,“ ütles vabariiklasest esindajatekoja liige Iowast Zach Nunn.

See on CNN-i sõnul halb märk, sest Nunn reageerib loomulikult valijate meeleoludele tugevalt Trumpi-meelses osariigis, mis viitab sellele, et vabariiklaste vundament on nõrgenemas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (23)