Üks inimene peeti kinni kohaliku aja järgi eile kella 22 ajal piirivalve ja banditismivastase brigaadi poolt Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaamas, kui ta oli minemas Alžeeeriasse suundunud lennukile, teatas juurdlusele lähedal seisev allikas BFMTV-le.

Ajalehe Le Figaro teatel vahistati teine kahtlusalune Pariisi lähedas Seine-Saint-Denis’ departemangus.

Le Parisieni teatel on mõlemad mehed 30. eluaastates ja pärit Seine-Saint-Denis’st.

Need kaks kahtlusalust usutakse olevat osa neljamehelisest grupist, mis Apolloni galerii akna lõhkumise järel muuseumi sisenes.

Pariisi prokuratuur kinnitas, et vahistamised toimusid eile õhtul, aga ei täpsustanud, mitu inimest kinni võeti. Kahtlusaluseid võib küsitleda kuni 96 tundi, vahendab BBC News.

Prokuratuur kritiseeris informatsiooni enneaegset avaldamist ning lisas, et see takistab varastatud ehete ja ülejäänud varaste kättesaamist.

Varaste saagiks langes hinnanguliselt 88 miljoni euro väärtuses Prantsusmaa keiserlikke ja kuninglikke ehteid.

Kurjategijatel piisas hindamatute aarete kaasavõtmiseks paarist minutist. Turvamehed ei suutnud midagi teha.

Kõik viitab sellele, et kurjategijatele oli suureks abiks vastutavate töötajate hooletus ja nõrgad turvameetmed, nagu tunnistas parlamendikomisjoni ees ka muuseumi juht ise. Louvre’i direktriss Laurence des Cars kaebas aga ühtlasi, et valitsus on tema palveid olukorda parandada aastaid ignoreerinud, taristu vananeb ja lisaraha turvameetmete ajakohastamiseks ei anta.

Esimene skandaalne asjaolu oli juba see, et neljaliikmeline röövlisalk sai rahulikult muuseumi nurga juurde parkida redeliga veoki, ilma et keegi neile küsimusi oleks esitama tulnud. Sealtkaudu oli neil lihtne ronida rõdule ja seejärel elektriliste klaasilõikuritega aknaruudud ära lõigata.

Rööv toimus umbes pool tundi pärast muuseumi avamist. See tähendab, et muuseumis viibisid selleks ajaks juba ka külastajad. Kusjuures, röövlid sattusid vastamisi turvameestega, ent need ei tahtnud lõikurite vastu paljakäsi võitlema hakata ja hakkasid hoopis maja evakueerima.

Selle vastasseisu tõttu võisid röövlid loobuda plaanist kõik toa vitriinid tühjaks teha. Saalis hoiti 23 eksponaati, millest kurjategijate saagiks langesid kaheksa, kuigi esialgu napsati kaasa üheksa.

Üheksas oli Prantsusmaa viimase keisrinna, Napoléon III abikaasa Eugénie kroon, mille põgenevad röövlid maha pillates ära lõhkusid ja tänavale vedelema jätsid. Ainuüksi see ese olnuks väärt miljoneid, sest kuldkrooni kaunistab 1354 teemandist ja 56 smaragdist koosnev vääriskivide kiht. Aarete kaasavõtmine nõudis kõigest paari minutit ja mõne klaasi lõhkumise vaeva.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri

Loe kommentaare (24)