Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professori ja analüüsi töörühma juhi Margit Sutropi sõnul jaguneb vastutus TI-Hüppe, koolide ja koolipidajate, riigiasutuste, teadusasutuste ning tehnoloogiapakkujate vahel. „Riskianalüüs peaks kujunema TI-Hüppe juhtimise tööriistaks, mitte dokumendiks, mis pannakse pärast avaldamist riiulile,“ ütles Sutrop.
Hariduslike riskide seas nähakse muu hulgas võimalust, et tehisaru kasutamine võib kahjustada akadeemilist ausust, hindamise usaldusväärsust ja õpetaja juhtrolli.
Ühiskondlikud riskid seostuvad eesti keele ja kultuuri, tehisaru vahendatavate väärtuste ning inimliku suhtlusega. Välismaal valminud keelemudelid ei pruugi piisavalt arvestada Eesti õppekava, eestikeelset õppevara ega kohalikku kultuurikonteksti.
Tehnoloogia- ja juhtimisriskid hõlmavad muu hulgas võimalikke andmelekkeid, kulude kasvu, teenusekatkestusi ja sõltuvust välistest teenuseosutajatest.
Mitme kirjeldatud riski vähendamisega TI-Hüppe sihtasutus juba enda sõnul tegeleb. Õpirakenduse pedagoogilised põhimõtted on välja töötatud koos Eesti haridusteadlastega ning rakendus on mõeldud toetama õpetaja tööd. Õpetajatele pakutakse koolitusi, ainepõhiseid õppematerjale ja koolisiseste õpikogukondade tuge. Koos eesti keele instituudiga hinnatakse keelemudelite vastavust eesti keele- ja kultuuriruumile.
TI-Hüppe juhi Ivo Visaku sõnul pakub valminud sõltumatu analüüs programmile tervikvaadet, aitab ohte varakult märgata ning hinnata, milliseid tegevusi tuleb täiendada. Tema sõnul on eesmärk anda õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele teadmised, mis aitavad teha tehisaru kasutamisel teadlikke valikuid, sealhulgas otsustada, millal seda mitte kasutada.
„Kuna tehisaru areneb kiiresti, peame koos koolide, riigi ja teiste partneritega pidevalt jälgima, kuidas lahendused õppetöös toimivad. Peame olema valmis oma valikuid kohandama, et Eesti haridussüsteem annaks ka tehnoloogiliste muutuste keskel väga head haridust,“ ütles Visak.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada