Militaarobjektidest avalikult rääkimine on tundlik teema ja nii mõnigi kord kiputakse neid puudutavat infot avalikkuse eest varjama. Kaitseministri sõnul on oluline, et kaitserajatiste kohta jagataks inimestele infot, kuid seda tuleb teha nii, et see ei ohustaks riigi kaitsevõimet.
Heaks näiteks kaitseväe rajatistega seotud kommunikatsiooni muutumisest sel sajandil on Virumaal asuvad radarijaamad.
2003. aasta kevadel oli Lääne-Virumaal Kellavere radarijaama avamisel lindilõikajate seas ka president. Kellavere radari asemel Ida-Virumaale aherainemäe otsa püstitatud Viru õhuseireradari töölehakkamine ei saanud sel suvel aga isegi pressiteate jagu tähelepanu.
Militaarrajatiste ehitamise eest vastutab Eestis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Suurem saladuseloor katab reeglina neid objekte, mida ehitatakse riigihangete erandmenetluses, kus saavad osaleda vaid riigisaladuse luba omavad ettevõtted.
“See ei ole Eesti riigi huvides, et objekti kohta on mingisugune üldisem info teada, kui see on seotud luure, seire või muu tegevusega. Kui on tegemist üldise kaitsejulgeoleku objektiga, siis me tavapäraselt liigset informatsiooni ei jaga, kuna tegu on julgeolekuvaldkonnaga. Üks põhjus selleks on seegi, et me ei soovi vaenlase elu liiga lihtsaks teha,” selgitas RKIK-i Põhja-Kirde portfellijuht Ando Voogma.
Kaitseekspert Ilmar Raagi sõnul võib salastamine anda aga loodetule vastupidise tulemuse.
“Kui võimalik vastane kõigepealt näeb, et Google Mapsis on objekt, millel pole nime, siis tal tekib küsimus, mis see on. Siis ta läheb kohalike elanike juurde, esitledes ennast näiteks ajakirjanikuna. Ja kui kohalikud elanikud ütlevad, et nad küll ehitasid, aga nad keelasid meil sellest rääkida, siis see on juba iseenesest asi, mis tekitab suure küsimärgi selle objekti kohale. Ehk et mitte midagi rääkimine võib seda objekti veel rohkem nähtavaks teha ja see on selline kommunikatsiooni paradoks,” rääkis Raag.
Kaitseväe Viru radarijaama ligipääsutee. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul tuleb vähemalt avalikus ruumis asuvate militaarobjektide kohta inimestele infot jagada.
“On asju, mida me saame näidata, on asju, mida me ei saa näidata. Ja kõike, mida me saame näidata, tuleb näidata. Ja kui kuskile midagi ehitama hakatakse, siis peab olema kaitseväel vastus, mida me ehitame ja miks me ehitame. Aga võibolla seda, mida me sinna sisse paneme, me välja ei ütle,” kommenteeris Pevkur.
Raagi sõnul on eriti oluline, et kaitseobjektide kohta jagataks infot rajatises asuvate seadmete mõjupiirkonda jäävatele elanikele.
“Loomulikult ei pea arvama, et kaitsevägi peab tutvustama millistel sagedustel ja kui pika distantsi peale selline masin töötab, see võib tõepoolest jääda riigisaladuseks. Seda, mis on kohalikele elanikele oluline, näiteks kas sellel masinal on kohalikele mingil määral mingisugune mõju, tuleb ütelda, sest kohalikud saavad selle teada nagunii,” leidis Raag.
Kas ja millal jagatakse kohalikele elanikele infot Ida-Virumaal piirivööndis asuvasse Vasknarva külla rajatava side- ja radarijaama kohta, on praegu veel lahtine.
Vasknarva side-ja seirejaam. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR