Viimasel kolmel aastal on Leedu majandus kasvanud Eesti omast kiiremini ning 2024. aastal jäi Eesti nominaalne kasvutempo Leedule alla 2,4 protsendipunkti võrra.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et Eestil on olemas selged tugevused võrreldes Leeduga ning Leedu edu võib jääda ajutiseks, kui Eesti suudab oma tugevused tööle panna. „Meie ettevõtlus panustab oluliselt enam teadus- ja arendustegevusse ning tihe side Põhjamaadega pakub häid võimalusi teadmussiirdeks. Seda toetab ka hästi arenenud iduettevõtluse ökosüsteem, mis toetab innovatsiooni ja süvatehnoloogiate arengut,“ ütles Varblane, kuid lisas, et potentsiaalsed kasvutegurid tuleb Eestil senisest paremini tööle panna.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et Leedu riigil on olnud rohkem eksperimenteerimise julgust, sealhulgas maksupoliitikas. Näiteks saavad sealsed ettevõtted teadus- ja arenduskulud maksustatavast tulust kolmekordselt maha arvata ning suurinvesteeringutele on kehtestatud tulumaksuvabastus. Lisaks on Leedus kasutusel erinevad „rohelise koridori“ meetmed menetlustoimingute kiirendamiseks.

Eesti Panga nõukogu esimees ning konkurentsivõime eksperdikogu liige Urmas Varblane rõhutas, et Eesti majanduse uueks kasvutsükliks on vaja esmalt tagada stabiilne majanduskeskkond, sealhulgas ka maksukeskkond, mis looks ettevõtjatele ja tarbijatele kindlustunde ning taastaks usu Eesti majanduse tulevikku. „Ettevõtjatele tuleks anda võimalikult selge ettekujutus, mis suunas me riigina liigume. Julgustavateks näideteks on kavandatavad sammud värskelt avaldatud energeetika arengukavas ning suurte tööstusinvesteeringute ligitõmbamiseks loodud meetmed. Need sammud annavad põhjust loota, et magnetitehasele Narvas ja Elcogeni kütuseelementide tehasele Tallinna lähistel tuleb peagi lisa,“ ütles ta.

Leedu majanduse kiirema kasvu üheks põhjuseks peetakse sealse majanduse mitmekesisust, kuhu annavad olulise panuse keemiatööstus, kütused ja transport, aga ka finants- ja IKT teenused. Leedus on ka rohkem suurettevõtteid, mis tähendab nii mastaabisäästu kui ka suuremat turujõudu. Lisaks on Leedu ettevõtted seadmete ostuks aktiivselt kasutanud Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid, mis on neile loonud tugeva tehnoloogilise baasi.

Võrreldes Põhjamaadele keskendunud Eestiga on Kesk-Euroopale orienteeritud Leedu olnud viimastel aastatel ka eelisseisus, sest Põhjamaade majanduste käekäik oli kehvem. Lisaks on Leedu oma asukohaeelist väga hästi ära kasutanud. Näiteks paistab silma Leedu maismaatranspordi valdkond, mille käive ulatus mullu 12,6 miljardi euroni ning kus oli hõivatud ligi 150 000 töötajat.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et lähituleviku väljakutsed on Balti riikidel sarnased. Kolme Balti riigi ühine väljakutse on kasvatada tootlikkust ja säilitada konkurentsivõime kiiresti kasvavate tööjõukulude tingimustes. Eesti jaoks on aga oluline senise teadus- ja arendustegevuse muutmine tegelikuks majanduskasvuks ja tuluks.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (21)