Põhjustena järgnesid Euroopas keskmiselt tunduvalt väiksemate osatähtsustega terviseprobleemid (6,8 protsenti) ja maksimaalse lubatud tööea täitumine, peale mida inimene samas ametis enam jätkata ei tohtinud (6,3 protsenti). Teised põhjused, nagu rahalised soodustused töötamise lõpetamiseks, muud tööga seotud põhjused, pereliikmete eest hoolitsemine jm, moodustasid igaüks alla kolme protsendi vastustest.
„Riigiti olid erinevused taas üsna suured ja Eesti eristub selle poolest, et siin on kõige suurem nende inimeste osakaal, kes lõpetasid töötamise tervise tõttu (29,5 protsenti),“ tõi Vassiljeva esile Eesti eripära. Eestile järgnevad tükk maad tagapool Portugal (16,8 protsenti), Leedu (15,8 protsenti) ja Madalmaad (15,6 protsenti). Kõige väiksem oli tervise tõttu töötamise lõpetanute osatähtsus Sloveenias (1,9 protsenti), Kreekas ja Poolas (mõlemas 2,9 protsenti).
Madalmaades moodustasid rahalised soodustused 13,1 protsenti ja Belgias 11,4 protsenti peamistest lõpetamise põhjustest. Ülejäänud riikides ulatus selle põhjuse osatähtsus nelja protsendi piirimailt Soomes ja Rootsis kuni kaduvväikese osani alla ühe protsendi 11 riigis, nende hulgas ka Eestis.
„Andmetest näeme, et Eesti pensionärid panustavad tööturgu juba praegu oluliselt kauem kui EL-is keskmiselt. Arvestades meie demograafilist tulevikku on see hea uudis. Veelgi parem oleks, kui terviseprobleemidest tumestamata töörõõm saaks edaspidi veelgi suuremaks edasitöötamise motivaatoriks,“ võttis Vassiljeva kokku.
Andmed pensionile jäämise kohta pärinevad Eesti tööjõu-uuringu lisamoodulist. Moodulid lisatakse põhiküsitlusele, et koguda põhjalikumat teavet tööjõu ja tööturuga seotud teemadel. 2025. aastal koguti andmeid töö- ja pereelu ühildamise kohta. Täpsem info moodulite kohta on kättesaadav Eurostati kodulehel.
Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring.