Septembris tõsteti õppimiskohustus 18. eluaastani, mistõttu hakkas ka 15-17aastastele põhikooli lõpetanud alaealistele automaatselt kehtima tööaja piirang, mis lubab teha tööd 2-3 tundi päevas ja 12 tundi nädalas. Vahepeal jõutigi seisukohale, et noorte tööaja küsimus jäi kahe-silma vahele ning piirang tuleks muuta tagasi varasemaks. Küll aga on osad kriitikud seisukohal, et seaduse tagasipööramine pole Euroopa Liidu direktiiviga kooskõlas.
Pakosta sõnul näitab direktiiv aga selgelt, et 15-17-aastased noorukid võivad töötada pikemalt kui kaks tundi ning tööaja piiramine pole loogiliselt ega õiguslikult põhjendatud.
Euroopa Liidu õigus ei piira
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) rääkis varasemalt Delfile, et haridusseaduse muutmisega muutus ka töölepinguseadus, tulenevalt EL-i direktiivi tõlgendusest. Hiljem aga nentis, et keegi ei osanud haridusseadust vastu võttes tööaja piirangu nüanssi märgata. „Midagi läks natuke sassi. Ega sellesmõttes me kõik oleme inimlikud,“ sõnas Keldo ja lisas, et on esitanud riigikogule ettepaneku seaduses muudatus teha. Ka tema tõlgendab EL-i direktiivi sarnaselt Pakostaga.
Pakosta rõhutas, et Euroopa Liidu õiguse eesmärk on kehtestada võimalikult vähe inimeste õiguseid ja vabadusi piiravad reeglid, sinna kuulub ka põhiõigus teha endale meeldivat tööd. Tema sõnul võib põhiõigusi piirata vaid juhul, kui see kahjustab näiteks laste tervist.
„Siiamaani me oleme olnud seisukohal, et 16-17-aastased noored võivad töötada ka kooli kõrvalt pikemalt, sest see ei kahjusta nende tervist. Keelatud on ainult ohtlik töö, näiteks maa-alune või lõhkeainetega,“ selgitas ta ning lisas, et ei näe, kuidas ainuüksi õppimiskohustuse pikendamisega võiks tekkida terviserisk.
Ta selgitas, et 1994. aasta Euroopa Liidu direktiiv 94/33/EÜ, mis kaitseb alaealiste töötajate tervist, jagab noored kaheks: lapsed ja noorukid. Laste alla kuuluvad kuni 15-aastased, kes täidavad täisajaga koolikohustust ning kelle tööaega piiratakse 2-3 tunnile. Noorukid vanuses 15-17 võivad tema sõnul direktiivi järgi töötada kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. „1994. aastal ehk direktiivi vastuvõtmise ajal oli ilmselgelt see täisajaga kohustuslik haridusaste on üksnes põhikooliharidus,“ sõnas Pakosta.
Haridusteed saab jätkata ka osakoormusega
Pakosta hinnangul on tööaja piirangut valesti tõlgendatud, kuna 1996. aasta EL-i direktiivi eestikeelne versioon on ekslik. Tema sõnul ei ole mõistet „täielik koolikohustus“ eesti keeles kunagi eksisteerinud ning ei tähenda sama, mis tänavu kehtima hakanud õppimiskohustus. „Pärast põhikooli lõpetamist on noorukil mitu võimalust õppimiskohustuse täitmiseks, sealhulgas ka osaajalised vormid, mis sobivad töötamise kõrvale,“ selgitas Pakosta.
Pakosta selgitas, et erinevalt täisajaga põhikooliastmest on õppimiskohustuse täitmiseks mitmeid sisuliselt osaajaga võimalusi. „Seega täisajaga gümnaasiumiharidus on küll olemas, kuid pole kohustuslik. Kohustuslik on õppida, aga mitte täisajaga,“ ütles Pakosta.
Ministri sõnul oleks suuremate piirangute rakendamine ülekuldamine, ehk olukord, kus riik võtab Euroopa Liidu õiguse üle, kuid rakendab seda karmimalt. Pakosta rõhutas, et lapsi tuleb kaitsta ülemäärase töötamise eest ning seda näeb ette ka euroõigus, kuid see ei tähenda, et noori tuleks käsitleda ühetaoliselt.
„Põhikoolis on õpetatud enesejuhtimisoskusi ja ajaplaneerimist, läbiviidud karjääriõpe ning noored oskavad sihte seada,“ selgitas minister ning lisas, et ka unine koolipäev võib olla õppetund. „Isegi kui mõni päev ollakse koolis väsinud, saab sellest teha järeldused parema töögraafiku koostamiseks või ümber hinnata arvutimängudele kuluvat aega. Kui mõnel noorel tekivad ajaplaneerimisega raskused, saab kool teda nõustada ja aidata sobiva graafiku koostamisel.“
Minister rõhutas, et Eesti noored väärivad samu õigusi nagu teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. „Noorukite õiguste kaitseks tuleks tööseadusandlust täiendada näiteks sättega, mis kohustab tööandjat graafikute koostamisel arvestama töötaja õppetöö aegadega,“ ütles ta.
„Meie ühiskonna probleemiks on noored, kes ei tööta ega õpi üldse. Samuti on mure noortega, kes töötavad endal hinge sees hoidmiseks, mitte kogemuste omandamise rõõmust,“ sõnas ta. „Mõlemal juhul vajavad need noored personaalset abi ja tuge, mitte täiendavaid piiranguid ja keeldusid.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (43)