Vaga sõnul sai ta Apple Watchilt korduvalt teateid võimaliku kodade virvenduse ehk atriaalse fibrillatsiooni kohta. Just need hoiatused viisid ta arstide juurde ning edasistel uuringutel diagnoositi südame rütmihäire.

Telesaates toimunud terviserikke põhjust pole avalikult samas seostatud nutikella tuvastatud rütmihäirega. Vaga juhtum on aga hea näide sellest, kuidas kantav seade võib märgata kõrvalekallet enne, kui inimene ise sellele tähelepanu pöörab.

Värske uuring: kellaga leiti rütmihäiret neli korda rohkem

Uuringus osales 437 vähemalt 65-aastast inimest, kellel oli suurenenud insuldirisk, kuid kellel polnud varem kodade virvendust diagnoositud. Neist 219 kasutasid kuus kuud Apple Watchi, mis jälgis südamerütmi optilise sensori abil ja võimaldas teha ühekanalilist EKG-d. Kõik kahtlased EKG-d vaatas üle meditsiinimeeskond. Ülejäänud 218 inimest said tavapärast ravi.

Nutikellaga rühmas avastati uus kodade virvendus 21 inimesel ehk 9,6 protsendil, tavaravi rühmas aga viiel ehk 2,3 protsendil. Uuringus leiti nutikella abil ka mitu sümptomiteta kodade virvenduse episoodi.

See on tähtis nüanss: uuring ei näidanud, et kell ise „diagnoosis“ inimesed. Kell aitas kõrvalekalde üles leida, kuid diagnoos põhines salvestatud EKG-l ja meditsiinilisel hindamisel.

Väga suur Apple’i uuring näitas nii võimalusi kui piiranguid

Ebaregulaarse pulsi teate sai 0,52 protsenti osalejatest. Nende hulgas, kes pärast hoiatust said analüüsitava meditsiinilise EKG-plaastri, tuvastati kodade virvendus 34 protsendil. Kui nutikell andis uue ebaregulaarse rütmi teate ajal, mil inimene kandis EKG-plaastrit, langes 84 protsenti neist teadetest kokku kodade virvendusega.

Need arvud näitavad hästi, miks nutikella hoiatus pole sama asi mis diagnoos. Mõni hoiatus osutub kodade virvenduseks, mõni mitte ning hooti esinev rütmihäire võib olla selleks ajaks lõppenud, kui inimene arstliku uuringuni jõuab.

Google Trendsi abil saab jälgida, kuidas on muutunud inimeste otsinguhuvi nutikellade EKG ja südamerütmi jälgimise võimaluste vastu.

Mida kell tegelikult mõõdab?

Tavalise pulsijälgimise puhul kasutavad nutikellad sageli fotopletüsmograafiat ehk PPG-d. Kella põhjas olev valgusandur jälgib verevooluga seotud muutusi ning algoritm hindab südamelöökide vahede regulaarsust. Kui muster tundub korduvalt ebaregulaarne, võib kell anda hoiatuse.

Mõnel kellal on lisaks ühekanalilise EKG tegemise võimalus. See mõõdab südame elektrilist aktiivsust, kuid pole sama mis haiglas tehtav põhjalikum EKG.

2023. aasta USA kardioloogide ravijuhend rõhutabki, et nutikella optilise anduri põhjal saadud hoiatus võib anda põhjuse EKG tegemiseks, kuid sellest üksi ei piisa kodade virvenduse diagnoosimiseks. Esmase diagnoosi peab kinnitama tervishoiutöötaja EKG salvestise põhjal.

Miks just kodade virvendust tasub varakult märgata?

Kodade virvendus on kõige levinum ebaregulaarne südamerütm. Mõni inimene tunneb südamekloppimist, õhupuudust, nõrkust või pearinglust, kuid mõnel pole üldse sümptomeid. Probleem on selles, et rütmihäire võib suurendada trombide ja insuldi riski. Ravimata kodade virvendusega inimesel insuldirisk kuni viis korda suurem kui inimesel, kellel seda rütmihäiret pole.

Kantava seadme eelis tuleb selgelt välja, sest arsti juures tehtav EKG näitab südamerütmi vaid mõõtmise hetkel. Kui rütmihäire tekib näiteks mõnel teisel päeval või öösel, võib lühike uuring selle vahele jätta. Randmel olev kell saab südamerütmi jälgida palju pikema aja jooksul.

Infarkti nutikell diagnoosida ei oska

Ometi tuleb nutikella kasutades tõmmata selge piir. Näiteks Apple ütleb oma EKG-rakenduse kohta otseselt, et see ei tuvasta südameinfarkti, insulti ega trombe. Samuti ei diagnoosi see kõrget vererõhku, südamepuudulikkust ega kõrget kolesteroolitaset.

Veel olulisem: ka kodade virvenduse puhul ei tähenda hoiatuse puudumine, et kõik on kindlasti korras. Nutikella taustmonitooring ei ole sama mis pidev meditsiiniline EKG ning osa rütmihäiretest võib jääda märkamata. Kardioloogide ravijuhend rõhutab samuti, et tarbijaseadmete algoritmid ei asenda meditsiinilist diagnoosi.

Kui kell annab korduvalt ebaregulaarse rütmi hoiatuse, on mõistlik salvestatud andmed arstile näidata. Kui inimesel tekib aga rindkerevalu või -surve, tugev õhupuudus, minestamine või mõni muu äge sümptom, ei tohiks jääda ootama, mida kell näitab, vaid tuleb otsida kohe meditsiinilist abi.

Kas nutikell võib siis probleemi enne inimest märgata?

Jah, eelkõige mõne rütmihäire puhul võib. Nii 2026. aasta uuring kui ka varasemad suured uuringud näitavad, et pikaajaline randmelt jälgimine võib üles leida kodade virvenduse episoode, mida inimene ise ei tunne.

Eesti värske näide muudab selle küsimuse eriti käegakatsutavaks: Kristo Enn Vaga enda sõnul olid just Apple Watchi korduvad kodade virvenduse hoiatused need, mis viisid ta lähemale hilisemale rütmihäire diagnoosile.

Nutikellast ei ole seega saanud randmel kantavat kardioloogi. Küll aga võib sellest saada varajane hoiataja, mis annab põhjuse oma südant põhjalikumalt kontrollida.

EKG vastu tuntakse maailmas märksa suuremat otsinguhuvi

Google Trendsi andmed näitavad, et viimase aasta jooksul on maailmas olnud märksõna „ECG“ vastu selgelt suurem otsinguhuvi kui termini „atrial fibrillation“ ehk kodade virvendus vastu. Vaadeldud perioodi keskmine otsinguhuvi oli EKG puhul 79 punkti ja kodade virvenduse puhul 20 punkti.

Mõlema märksõna puhul kasvas otsinguhuvi 2025. aasta lõpus ja 2026. aasta alguses ning saavutas kõrgema taseme kevadkuudel, mille järel huvi mõnevõrra vähenes. EKG suurem otsinguhuvi on ootuspärane, sest tegemist on palju laiema mõistega, mis seostub mitmesuguste südameuuringute ja -probleemidega, samas kui kodade virvendus on konkreetne rütmihäire.

Google Trendsi näitajad on suhtelised ega näita otsingute absoluutarvu ega seda, kui paljudel inimestel tegelikult südameprobleem esineb.

Artikkel on valminud rakenduse Google Trends tutvustamiseks Google’i toetusel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada