Vivian Maieri (1926–2009) lugu on fotograafia ajaloo üks tähelepanuväärsemaid. Lapsehoidjana töötades veetis ta suure osa oma päevadest New Yorgi ja Chicago tänavatel koos lastega, kelle eest ta hoolitses. Just sealt avanes talle ainulaadne vaade linnade rütmidele, värvikatele karakteritele ja ootamatutele hetkedele, mis kujundavad argipäeva. 1950.–1980. aastatel jäädvustas ta sõjajärgset Ameerikat viisil, millest kujunes erakordne visuaalne ajastuportree. Maieri mahukas pärand koosneb enam kui 120 000 negatiivist, samuti omatehtud dokumentaalfilmidest ja helisalvestistest. Alles pärast fotograafi surma avastatud viljakas ja kordumatu looming on tõstnud ta 20. sajandi olulisimate tänavafotograafide hulka.