Kes siis ei tahaks tuhandepealise kodupubliku ees valitsevale tšempionile kohta kätte näidata? Paremat võimalust kui laupäeva õhtu, oli pärnakatel igatahes raske leida – käes on hooaja algus, tiimid alles otsivad oma mängupilti ja kalevlased olid juba näidanud, et neid annab hammustada küll.
“Nad olid vägagi hammustatavad,” kinnitas Pärnu peatreener Kristjan Evart pärast lõpuvilet. “Lihtsalt … ise teeme mingitel perioodidel lollusi. Tasavägises mängus ei piisa sellest, et teed 40 minutist 33 väga head tööd ja siis eksid seitsmel rängalt – lähed näiteks otsustavatel momentidel viskajate, [Kregor] Hermeti ja [Severi] Kaukiaineni pealt kaitses minema. Nad panevad lihtsalt sisse ja ongi kõik, oledki mängu kaotanud!”
Indrek Reinboki juhendatava tiimi start on tänavu kulgenud vaevaliselt: kui mullu teeniti ühisliiga põhiturniiril 30 matšiga vaid üksainus kaotus, siis tänavu oli pealinlastel nelja mänguga kirjas juba kaks allajäämist.
Eesti esitiimi staatus anti põhimõtteliselt käest juba avavoorus, kui koduväljakul jäädi kindlalt alla põhikonkurent Tartule, kes on nüüdseks võitnud kõik kuus matši ja troonib tabeli tipus. Seejärel võitis Kalev küll liiga autsaidereid, Viimsit ja Läti ülikooli, ent sellele järgnes palav saun – Riia Zellile jäädi koduväljakul alla koguni 28 punktiga. Veel enam: pealinlaste ameeriklasest põhitsentril Tommy Rutherfordil käis treeningul põlv liigesest välja ja Cramo üks liidreist jääb kolmeks-neljaks kuuks palliplatsilt eemale.
Siililegi selge, et üks koht, kust rünnakul punkte ei tule, on keskmängijate poolt – Ogemuno müttas Cramo vastu 19 minutit ja piirdus nelja silmaga, Serheijevi noosiks jäi viis punkti. Nigeerlane toodi selle satsi veduriks, aga …
“Kindlasti pole ta veel 100 protsenti valmis. Seda on platsil selgelt näha. Ta pole see, kes ta varem oli,” keris loots ajaratta eelmise hooaja algusse, mil Ogemuno oli pärnakate a ja o ning kogus vaat et iga mäng võimsa kaksikduubli. “See [vigastusest taastumine] võtab lihtsalt aega: mõni tuleb sellest välja aastaga, mõni mitte kunagi.”