Kui mõelda füüsikale, mõtleme sageli kohe Einsteinile – ikoonile, kelle nimi on sünonüüm geeniusele. Aga mida teha, kui ka geeniused eksivad? Ajalugu näitab, et isegi Einstein pani mööda – mitte harva, vaid mitmel korral ja päris põhimõttelistes küsimustes. Tema skeptitsism gravitatsioonilainete, kvantpõimumise või mustade aukude suhtes kõlab täna peaaegu irooniana. Kuidas suhtuda mehesse, kes korraga lõi kaasaegse füüsika alused ja astus vastu selle tulevikule? Võib-olla ei ole küsimus eksimustes, vaid julguses kahelda. Ja äkki just see tegi temast Einsteini?
