Dirigent Paavo Järvi ja Tõnu Kaljuste juhatatud kontsertidega tähistati New Yorgis sel nädalal Arvo Pärdi 90. sünnipäeva. Ameeriklased võtsid kuulsas Carnegie Hallis Pärdi loomingu vastu neile omaselt – ülevoolava soojuse ja vaimustusega.
Juba enam kui sada aastat on New Yorgi asuv Carnegie Hall võõrustanud kõige silmapaistvamaid muusikuid. Tegemist on kontserdimajaga, mille lava laudadest unistavad paljud, kuid esinema pääsevad vaid väljavalitud.
“Sellepärast, et neil on hästi palju valikut. Ja täpselt nagu igal muul alal, võetakse ikka kõige paremaid. Ja seal on prestiiž ja müüt juba selle asja juures. Ja see on selline koht, kuhu kõik tahavad tulla,” ütles Paavo Järvi.
“Iga päev küsib 10, 20, 30 inimest, kas võiks rääkida võimalusest esineda Carnegie Hallis. Loomulikult kutsume me tagasi maailma suurimaid artiste, kuid tahame avastada ka uusi hääli, noori talente. See aga tähendab, et tõenäoliselt vaid üks sajast või isegi vähem pääseb tegelikult sellele lavale,” lausus Carnegie Halli direktor ja kunstiline juht Clive Gillinson.
Seda märkimisväärsem, et sel nädalal vallutasid eestlased Carnegie Halli. Arvo Pärdi 90. sünnipäevale pühendatud kaks kontserti olid välja müüdud.
“Inimesed, kes muidu Eestit ei teadnud, hakkasid mõtlema küll, et on ikkagi suur rahvas, kes sellistes saalides suudab sellist muusikat mängida,” ütles president Alar Karis.
Carnegie Halli laval esinemine on paljudele muusikutele karjääri tipphetk: midagi, millest on unistatud juba lapsest saati.
“See on kõige suurepärasem asi üldse, et niimoodi saab esindada meie kultuuri. Tänane päev ja eilne päev on olnud täiesti hoomamatu. See on nii suur rõõm. Ja see tänulikkus Tõnule, et ta mind kaasa võttis, see on suur nagu Peipsi järv,” lausus sopran Maria Listra.
“Pärast etendust lähen ma sageli lava taha ja näen, et esinejad, eriti need, kes on teinud oma debüüdi, on pisarais. Nad on jõudnud kohale. Nad on esinenud Carnegie Hallis,” ütles Gillinson.
Arvo Pärdi loomingul on Carnegie Hallis eriline koht.
“Ta tõesti puudutab meie ajastu vaimu. Inimesed igatsevad oma ellu taas vaimsust. Kõik on nii praktiline, mürarikas, vali ja kiire. Elu ei peatu kunagi. Ja Pärt on üks neist vähestest häältest, kes lubab sul hetkeks peatuda, annab sulle ruumi, et sa saaksid hingata,” lausus Gillinson.
Kuid isegi maailma üks mainekamaid kontserdimaju ei pääse New Yorgi tormakast rütmist, mis trügis end sel korral ka paar korrust maa all asuva saali lavale.
“See on ju nii metroo lähedal, metroo käis niisuguses regulaarsuses, et see muutus juba muusika osaks. Tekkis mingi võõrastus ühe maailma ja teise maailma vahel. Mõni võib lihtsalt närvivapustuse saada, aga teise jaoks lõi see maailm hoopis teise tähenduse,” ütles Tõnu Kaljuste.
Hooaja vältel pühendab Carnegie Hall Arvo Pärdi loomingule kokku seitse kontserti.