Tänavu septembrist hakkas kehtima õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni, mistõttu ei tohi gümnaasiumid ja kutsekoolid enam alaealisi noori välja visata. Selleks peab alla 18-aastane õpilane ise koolile väljaarvamise avalduse esitama ning ka siis tuleb talle leida mingi muu õppimisvõimalus.
“See on nii ka täna põhikoolis, et kui õpilane ühest koolist lahkub, tähendab seda, et ta peab minema teise kooli ja täpselt samamoodi hakkab nüüd olema ka järgneval kooliastmel – gümnaasiumis või kutsehariduses,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi riigikoolide valdkonna juht Raivo Trummal.
Seejuures on Trummali sõnul hästi oluline jälgida, et inimene leiaks omale sobiva õppekoha. “Alati ei pea see õppekoht olema isegi mõnes teises koolis – see võib olla ka mõni teine eriala või teine suund koolis. Ongi hästi oluline, et see võrgustik ja kool teda toetaks ja et ükski õpilane nüüd kuskile välja ei kuku sellest õppest. Igal juhul peab tal olema juba uus õppekoht olemas ja siis ta jätkab õpet uues ja sobivamas kohas loodetavasti.”
Trummali sõnul tahab riik vähendada õpilaste arvu, kes ei jätka pärast üheksandat klassi oma haridusteed või katkestab oma kesk- või kutsekooli õpingud juba esimesel aastal. Neid on aastas ligi 2000.
“Ma õppetaseme langust küll ei prognoosi selle muutuse käigus. Kindlasti see seltskond, kes täna kooli pole jõudnud, on võib-olla keerulisem ja nendega tuleb rohkem vaeva näha,” märkis haridusametnik.
Samas ministeerium siiski ei eelda, et kõik need, kes koolis käimise vastu suurt huvi üles ei näita, läheksid õppima gümnaasiumisse või kutsekooli.
“On õpilasi, kes ei saa nendesse koolidesse koheselt sisse, kes ei tea võib-olla neid õigeid karjäärivalikuid, ja nende jaoks on loodud ettevalmistava õppe õppekohad. Seda hakkab pakkuma eeskätt riigikoolivõrk, aga siia on kaasatud ka munitsipaalkoolid. Need luuakse kutsekoolide juurde ja mõningate riigigümnaasiumite juurde,” selgitas Trummal.
Samas nentis Trummal ka muret õppekohtadega – eelkõige just gümnaasiumides. Ta väljendas aga lootust, et olukord paraneb lähiaastatel.
Võru gümnaasiumi direktor Karl Kirt nentis, et seadusemuudatus tekitab koolidele palju korralduslikke küsimusi, kuid annab see-eest õpilastele kindlust ja kohanemisaega.
“Koolid, kes senimaani on talitanud oma reeglite, oma põhimõtete järgi niiväljaarvamise kui ka kooli lõpetamise tingimuste osas, mis on teatud määral koolides erinevad, peavad neid dokumentatsioone ja senist praktikat muutma – sealhulgas ka Võru gümnaasium. See tulebki tegelikult koolides rahulikult läbi mõelda ja selle raames tuleb koolidel läbi vaadata päris kiiresti ka see, millist tuge on senimaani pakutud. Kui seni on gümnaasium või kutsekool olnud vabatahtlik, siis nüüd tekib noorel tegelikult kohustus edasi õppida ja koolil kohustus seda õpet pakkuda,” tõdes Kirt.
Kirt märkis, et koolist väljaarvamine on alles viimane etapp, millele eelneb palju vestlusi noore ja tema vanematega. Ta leidis sama, mis Trummal, et kui õpilane tõesti välja arvatakse, tuleb seejärel leida talle koht sobivas koolis.
“See on uus olukord ju kõikidele koolidele ja selge on see, et on segadust, tekib küsimusi. Kõik need praktikad ju alles ju tekivad – ma arvan, et tasub võtta rahulikku meelt kõikidel koolidel. Olla nende protsesside juures ja ka mõelda igal koolil oma süsteem rahulikult läbi. Siis ma arvan, et see olukord ei ole väga suur probleem,” rääkis Kirt.
Õppimiskohustus ei rakendu noortele, kes lõpetasid põhikooli enne tänavust septembrit või said enne seda 17-aastaseks.