Samuti satub ohtu elanike tervis. Kui kütmata ruumides tekib liigniiskus, võib tagajärjeks olla hallitus, mille kõrvaldamine läheb elanikele väga kalliks, tervisekahjudest rääkimata, räägib Mardi.
„Senisele praktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt +18 kraadi. Samas eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see number olla pigem +20, +21 kraadi ligi,“ lisab ta.
Korteriomaniku korrashoiukohustus
Mardi sõnul on leidub aga ikkagi kortereid, mida omanikud kütma ei vaevu, sh hoitakse näiteks päranduseks saadud kinnisvara või minnakse mujale elama. „Näiteks teatab teises kohas elav inimene, et tal pole raha ega kavatsegi enda omanduses olevat kinnisvara kütta,“ toob Mardi näite. Tema sõnul on taolisel juhul aga tegemist korteriomaniku korrashoiukohustuse rikkumisega.
„Riigikohus selgitas ühes oma varasemas määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist ja eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust. Kuigi määruses on juttu kaasomandis olevast elamust, peaks kütmise kohustus kehtima ka kortermaja kõigile korteriomandi omanikele, selline on minu seisukoht,“ märgib Mardi.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peab aga iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
Eesti Korteriühistute Liidu juristidelt küsitakse ka aeg-ajalt, kas korteriomanik võib end korrusmaja küttesüsteemist omavoliliselt lahti ühendada. „Senine kohtupraktika on olnud seisukohal, et korteriomanik võib küttesüsteemist väljuda või kütteliiki muuta vaid juhul, kui kõik teised kaasomanikud sellega nõustuvad,“ märkis Urmas Mardi.
Omavoli radiaatorite vahetusel
Tema sõnul tuleb aga siin selgelt vahet teha, kas tegemist on kütteliigi muutmise või lihtsalt ühe eseme asendamisega samaväärse esemega, kuna viimasel juhul tuleb kahjunõude esitajal kohtumenetluses tõendada negatiivset mõju maja küttesüsteemile või teistele korteriomanikele. „Kahjusid kõige paremini määrata oskab aga selle ala ekspert, vajadusel võib ka kohus tellida ekspertiishinnangu, mille põhjal koostatakse akt ja selle põhjal teeb kohus otsuse. Kohtunikud on siiski juristid, mitte insenerid,“ selgitas Mardi.
Enne korteriühistute tekkimist käitus iga korteriomanik nagu soovis, näiteks kui elektrikütte võimalused tekkisid, lõikas nii mõnigi radiaatorid lihtsalt välja ja asus korterit elektriga kütma. „Tuleb aga mõista, et kaugküttega majades on korteris olevad radiaatorid küttesüsteemi osa, mõjutavad seda kindlasti ning on raske prognoosida, mis juhtub pärast radiaatorite vahetust korteris sügaval nõukaajal paigaldatud maja küttesüsteemiga,“ selgitas Mardi.
Näiteks võib küttesüsteemi tasakaalust välja viia see, kui senised suurte radiaatorite torud asendatakse mõnes korteris läbimõõdult väiksemate, tänapäevaste radiaatorite omadega. Seetõttu tuleks omavolilist radiaatorite vahetust kindlast vältida, kuna see võib küttesüsteemi kahjustada ning see omakorda võib kaasa tuua põhjendatud kahjunõude.
Mardi sõnul tuleb meeles pidada, et õiguslikus mõttes küttesüsteem koos tarbijapaigaldistega kaasomandis. „Kortermajas tuleb hoiduda tegevusest, mis võib põhjustada teisele kaasomanikele probleeme ning lõpuks kaasa tuua kahjunõude,“ rõhutas ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare