Peale kohalikke valimisi ütles Jašin Delfile, et sooviks, et Eesti 200 esimehe valimised toimuksid varem. Hetkel on Eesti 200 üldkogu planeeritud järgmise aasta juunisse, korralised juhi ja juhatuse valimised peaksid toimuma augustis.
“Juhi valimiste aja varasemaks toomine oli arutelu, mis meil oli erakonna sees. Ja eks siin on oma loogika. Kui valimistulemus on nii, nagu ta on, siis on küsimus, mis on need vigade parandused, mida üks erakond saab teha. Eks mina olen seda arutelu pakkunud erakonnakaaslastele, juhatuse liikmetele ja teistele. Ja hetkel kollektiivset toetust sellele ideele ei ole,” lausus Jašin.
Jašin ütles, et kollektiivne arusaam erakonnas on, et kõige tähtsam on hetkel hoida kokku ja näidata ennast ühtse meeskonnana.
“Et nii sisuliselt kui ka pealtnäha ei saaks keegi ennustada laialiminekut, nagu meedia teeb iga päev. Me oleme [juhi valimise varasema valimise] läbi arutanud ja hetkel on tugevam arusaam, et hoiame kokku ja ei ole mõtet siin konkureerivad ideed panna pingetesse, vaid [esitada need] pigem pragmaatiliselt ja loogiliselt siis, kui üldkogu peab toimuma – juunis,” lausus poliitik.
Jašini sõnul on Eesti 200 juba kokku leppinud sammud oma programmi täpsustamiseks kahes aspektis.
“Ühelt poolt, mis puudutab sotsiaalset liberaalsust ja progressiivsuse poolt. Eestis ei ole erakondi, kes väga tugevalt seisaksid selle eest. Aga samal ajal Eesti 200 maailmavaateline suund on parempoolsus ja siinkohal on tarvis adresseerida ikkagi majanduslikku aspekti ja inimeste hakkamasaamist. Aga teised põhiküsimused on muidugi julgeolek ja Eesti kaitsmine ja muidugi ka demograafia. Ehk siis programmilised uuendused. Tõenäoliselt võtame need volikogudes vastu ja sealt edasi selgitame inimeste seda ja kinnitame ka valitsuse töös,” lausus Jašin.
Jašin: Eesti 200 peab rohkem keskenduma majandusküsimustele
Küsimusele, kas tema hinnangul on Kristina Kallas erakonda hästi juhtinud, vastas Jašin, et siin on kaks aspekti.
“Üks aspekt on see, et Kristina Kallas on ainus Eesti 200 poliitik, kes sai suurusjärgu võrra rohkem hääli kui teised. See on tagasiside valijatelt. Aga teiseks, mis puudutab üldiselt meie poliitikat, ma arvan, et see on tagasiside kogu meeskonnale. Et see on nii riigikogu liikmetele, ministritele, võib-olla ka Tallinna meeskonnale, kes on aktiivsemalt avalikus ruumis figureerinud ja tööd teinud. Ja tagasiside sellele, et senine programm ja töö valitsuses oli võib-olla laialivalguv, ei olnud piisavalt konkreetne,” lausus poliitik.
“Inimestel ei ole täna vastust küsimusele, miks meid peab valima. Ja nüüd lähikuudel, vigade paranduse kontekstis, on vaja see vastus Eesti inimestele anda, et milleks Eesti 200 on vaja 2027. aasta riigikogu valimiste kontekstis,” lisas ta.
Jašin märkis, et Eesti 200 on tugevalt väärtuspõhine erakond, aga hetkel on riigis väärtuseküsimused taandunud tahaplaanile.
“Küsimus number üks on majandus ja julgeolek muidugi ja siin on pigem vasak-parem skaala küsimused. Ja muidugi populistidel, kes lubavad lihtsaid lahendusi, on valimistel hästi läinud. Eesti 200 peab rohkem adresseerima majanduslikku poolt ja kahjuks need väärtusküsimused, milles Eesti 200 hästi selged olnud algusest saati liberaalsuse mõttes, ei toida hetkel erakonda,” selgitas Jašin.
Kas ta ise kavatseb erakonna juhiks kandideerida, Jašin veel ei ütle.
“Ma ei ole seda otsust veel langetanud. Löön kaasa Eesti 200 vigade paranduses, kus me konkreetsemalt sõnastame programmi. Ma tahan, et erakonnal läheks hästi, see on kindel. Ma suhtlen veel inimestega ja mõtlen, millises rollis mul oleks kõige paremini seda ellu viia,” sõnas Jašin.
Kallas: me pole juhi valimise aega varasemaks toomist arutanud
Kui Jašin ütles, et erakond ei soovi juhi valimist varasemaks tuua, siis praegune juht Kristina Kallas ütles, et asja pole juhatuses veel arutatudki.
“Erakond ei ole vastu, sellepärast et me ei ole seda tegelikult veel arutanudki. Korralised valimised on järgmise aasta augustikuus ja Aleksei ettepanek oli, et vaadates riigikogu valimiste ajagraafikut, kas võiksime seda teha pigem kevadisel üldkoosolekul kui suve lõpus. See oli tema ettepanek ja me leppisime kokku, et arutame seda juhatuses, aga me ei ole veel jõudnud,” lausus Kallas.
Samas on Kallase sõnul sisevalimiste varasemaks toomine täitsa mõeldav, kuid võit oleks ainult kaks kuud.
Kallas lisas, et ta ei saa aru sellest debatist, et mis tähendab väärtus versus majandus.
“Erakond peab tegelema nii väärtuse- kui ka majandusküsimustega. Täna on poliitikas oluline fookus majandusküsimustel ja valitsus sellega tegelikult ka kogu aeg tegeleb. Me valitsuses kogu aeg vastutame selle eest, kuidas Eesti majandusel läheb. Kuigi väärtusküsimused ei ole täna Eesti poliitikas päevakorral nii teravalt, siis ma arvan, et see on aja küsimus, millal nad ikkagi uuesti päevakorrale tulevad,” rääkis Kallas.
Samas on Kallas Jašiniga nõus, et Eesti 200 on vaja fookust selgemini valijateni välja tuua.
“Valitsuserakonnana me justkui tegeleme kõigega ja kindel fookus on praegu valitsusvastutust kandes hajunud. Peame tõenäoliselt ikkagi mingites teemades endale kindlad fookused seadma, mis on meile olulised ja nende eest seisma,” sõnas minister.
Kohalike valimiste Eesti 200 Tallinna Lasnamäe piirkonna esinumber Aleksei Jašin sai 291 häält, Tartus kandideerinud Kristina Kallas 944 häält.