Kalpokase sõnul on seda probleemi aktiivselt esile tõstetud alates eelmisest aastast, aga ükski valitsus ei ole tõelist lahendust pakkunud, vahendab Leedu Delfi.
„Riigi piirivalveteenistus (VSAT) ei saa õhupallide vastu praktiliselt midagi teha peale kriminaalluure: sellel ei ole vahendeid nende märkamiseks, tuvastamiseks, et see on smugeldajate väljalastud õhupall, ega piirivalvurite poolt allatulistamiseks,“ ütles Kalpokas.
Nüüd, kui kriis on täies hoos, vaatab Kalpokas teatud poliitikute avaldusi üllatusega.
„Eriti endise siseministri Agnė Bilotaitė avaldust, kui ta taob Facebooki postitustes vastu rinda selle kohta, kui palju tema on ära teinud ja kuidas praegune valitsus hakkama ei saa. See on tegelikult vana probleem, ega sellele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud,“ ütles Kalpokas.
Kalpokas on pettunud, et eelmine valitsus oli probleemist juba teadlik, aga ei lahendanud seda põhjalikult.
„Piirivalvuritel on asjakohane varustus tavaliste droonide allatulistamiseks. On väga keeruline kontrollida, kui palju droone üle meie riigipiiri lendab. Õhuruumi eest vastutavad õhujõud, mitte piirivalvurid. Suur küsimus on, kas nad droone ja õhupalle näevad. Minu teada on teatud radarijaamu juba piirile ehitatud ja on koostöö piirivalvuritega. Mis on need piirid, mida me näeme ja mida me ei näe, ei räägi kõva häälega ilmselt keegi, aga fakt, et õhuruumi kaitses on suuri lünki, mis puutub droonidesse ja õhupallidesse, on selge,“ tunnistas Kalpokas.
Kalpokas ütles, et kui smugeldajad need õhupallid piiri lähedal välja lasid ja nähtavus oli hea, teavitasid piirivalvurid neid nähes kohe õhujõude.
„Õhuruumi eest vastutab sõjavägi, mitte piirivalve. Kuigi piirivalvurid võitlevad ikkagi nii droonide kui ka smugeldajate õhupallide vastu. Selles kohas oleks minu arvates olnud vajalik eelmise ja üle-eelmise valitsuse sekkumine, sest sõjavägi tõrjub seda eemale, piirivalve ei saa ka midagi teha ja meil on nüüd see, mis meil on, et meie strateegilise objekti, Vilniuse lennuvälja töö on kaks päeva järjest ja veel üks päev enne seda peatunud. See ei ole normaalne,“ ütles Kalpokas.
Tugitooliekspertidele, kes on üllatunud, kuidas automaatrelvadega piirivalvurid ei saa õhupalle alla tulistatud, ütles Kalpokas, et see ei ole Hollywoodi film.
„Õigusaktide järgi võime me, ütleme, droone ja õhupalle alla tulistada ainult siis, kui need kujutavad endast ohtu. Hästi, ütleme, et need kujutavad lennukite tõttu ohtu Vilniuse lennuväljale, aga see on juba sügaval riigi sees. Teine asi on see, et need õhupallid jõuavad kaheksa kilomeetri kõrgusele, nii et kuidas te ette kujutate, et saate õhupalli automaadist alla tulistada? Mitte kuidagi,“ rääkis Kalpokas.
Kalpokase sõnul tuleb leida muid tehnilisi vahendeid.
„Ma loodan, et nad otsivad neid, ametiühing selles ei osale, meil ei ole eriti informatsiooni, aga ma tean, et kohtumised toimuvad pidevalt, osaleb rida institutsioone, aga mingil põhjusel otsuseid ikka ei tehta,“ ütles Kalpokas.
„Ja nii palju, kui mina tean, ei ole ka õhujõududel vahendeid nende füüsiliselt alla toomiseks. Kui nad räägivad mingist tulistamisest, nagu mulle meeldib öelda, võtavad nad vastu õigusaktid, aga nende tegelik rakendamine on võimatu,“ ütles Kalpokas.
Kalpokase sõnul peab valitsus otsustama, milline institutsioon nende õhupallide vastu võitlemise eest vastutab.
„Praeguste õigusaktide järgi on õhuruumi eest vastutavad sõjaväe õhujõud. On väga imelik, miks peavad piirivalvurid droone ja õhupalle püüdma. Kui see ülesanne antaks piirivalvele, peaks piirivalvuritele antama vajalik varustus ja väljaõpe,“ ütles Kalpokas.
Kalpokas rääkis, et varem lasti õhupalle välja piiri lähedalt, nüüd aga sügavalt Valgevenest ja öösel, nii et ilma seadmeteta ei ole võimalik neid näha.
Kalpokas juhtis tähelepanu ka sellele, et õhupalli küljes on kaup ja tuleb hinnata, kas see võib alla kukkudes kedagi vigastada või kellegi vara kahjustada.
Kalpokase sõnul peab ühiskonna suhtumine salakaubavedajatesse muutuma.
„Väga pikka aega oli ühiskonnas üsna suur tolerants smugeldamises osalenud inimeste suhtes. Öeldi, et nad on süütud ärimehed. Ja kui me vaatame lähemalt, siis piiril ei juhtu midagi ilma Valgevene piirivalveta, mis allub Valgevene KGB-le. On naiivne arvata, et need õhupallid liiguvad nende piirivalve teadmata, tähendab Lukašenka režiimi toetuseta,“ ütles Kalpokas.
Kalpokase sõnul saavad sellest kasu nii smugeldajad kui ka Lukašenka režiim.
„Valgevene on sigaretitehaseid täis ja toodetud sigarettide kogus on kindlasti palju suurem, kui nad riigis vajavad. Nagu, ütleme, valitsused kuskil Lõuna-Ameerikas saavad raha narkootikumide pealt, nii saab Lukašenka režiim raha sigarettide pealt. Aga samal ajal pannakse meie riigipiiri haavatavus proovile. Viimastel päevadel juhtunut võib võtta hübriid- või terrorirünnakuna. See ei ole ainult smugeldamine,“ ütles Kalpokas.
„Ma arvan, et sellel samal Valgevene piirivalvel on sobivad mõjutusvahendid, et panna nad ühel päeval ükskõik mida transportima – lõhkeainet, relvi, midagi muud ja saatma samu õhupalle, et tekitada meie kodanike hulgas veelgi suuremat kaost,“ ütles Kalpokas.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (13)