Audiitor on ettevõttest sõltumatu ning auditi tulemustest saavad kasu paljud huvigrupid alates kreeditoridest ja investoritest kuni töötajate ja klientideni. Auditi tellijaks on aga enamasti ettevõtte juhtkond ning just tema jaoks peaks kvaliteetne audit tähendama midagi enamat kui linnukest kohustuste nimekirjas.

Hea audit annab juhtidele kindlust, et finantsnäitajad, mille põhjal tehakse strateegilisi ja operatiivseid otsuseid, on usaldusväärsed ning ettevõttes toimivad kontrollimehhanismid on piisavalt tõhusad. „Hea audiitor ei piirdu seejuures numbrite kontrollimisega, vaid juhib tähelepanu töö käigus avastatud riskidele ning teeb ettepanekuid sisemiste protsesside parandamiseks.“

Auditil on oluline roll ka omanike jaoks. Suuremates ettevõtetes ei ole omanikud ja juhtkond sageli samad inimesed. Sellisel juhul annab sõltumatu audit omanikule täiendava kindluse, et finantsaruandluses sisalduv informatsioon on usaldusväärne, ning sisuliselt ka hinnangu juhtkonna tööle.

Korduvad väikesed maksed paljastasid pettuse

Et auditi väärtus ei ole üksnes teoreetiline, näitab Girlini sõnul üks juhtum auditi praktikast. Ettevõtte logistikaosakonna töötaja esitas tööandjale fiktiivse transporditeenuse pakkuja nimel arveid, kuid tegelikult jõudis raha tema enda kontole.

Pettuse tegi võimalikuks muu hulgas tänapäevane digikeskkond. Mõned finantsteenuse pakkujad võimaldavad konto kasutajal kuvatavat nime muuta ning seda võimalust kasutati ära ka selles skeemis.

„Ettevõtte enda sisekontroll ei suutnud toimuvat kohe tuvastada ning skeem kestis mitu kuud. Üksikud tehingud ei olnud auditi seisukohalt olulised, kuid tähelepanu äratas nende korduv muster ja koondsumma,“ selgitab Girlin.

Just sellistes olukordades tulebki välja vahe pelgalt numbrite kontrollimise ja sisulise auditi vahel. Hea audiitor jälgib lisaks üksikutele summadele tehingute mustreid ning asjaolusid, mis võivad viidata sisekontrolli puudustele ja võivad tuua kaasa finantskahju.

„Hea auditipartner mõtleb kliendiga kaasa, mõistab millist probleemi ta aitab kliendil lahendada ning hoiab seda kogu töövõtu vältel fookuses.“

Aastateks raamatupidamisse jäänud vead võivad maksta ettevõttele raha

Audit võib tuua ettevõttele ka väga otsest rahalist kasu. Girlinile meenub juhtum, kus ettevõtte raamatupidamises oli üles võetud provisjon, mille oli kunagi kajastanud ettevõttest lahkunud töötaja. Hiljem ei osanud enam keegi selgitada, milleks see provisjon loodud oli või miks seda endiselt arvestuses hoiti.

Selline kirje suurendas kajastamise hetkel kulusid ja kohustisi ning vähendas ettevõtte eelmiste perioodide jaotamata kasumit. Auditi käigus tuvastatud probleemi korrigeerimine avaldas positiivse mõju finantsaruandlusele.

Veelgi suurema rahalise mõjuga oli teine juhtum. Ettevõte ehitas uue esindus- ja laohoone ning võttis selle finantseerimiseks laenu. Mitu aastat kestnud projekti jooksul oli raamatupidaja kajastanud laenuintressid jooksva perioodi kuluna.

Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 5 punkti 15 kohaselt saab laenuintressi kui laenukasutuse kulu põhivara soetusmaksumusse kapitaliseerida. Raamatupidaja ei olnud sellest teadlik. „Arvestades summa suurust oli tegemist märkimisväärse võiduga ettevõtte jaoks,“ tõdeb ta.

Toodud näited demonstreerivad, miks auditit ei tasu käsitleda ainult tüütu kohustusena. Audiitori erapooletu pilk võib tuvastada olukorda, kus ettevõte teeb teadmatusest iseendale rahaliselt liiga.

Kas suur audiitorbüroo tähendab automaatselt kvaliteetset auditit?

Girlini hinnangul levib ettevõtjate seas arusaam, et koostöö suure niinimetatud Big Four rahvusvahelise konsultatsioonibürooga tagab automaatselt ka auditi kõrge kvaliteedi. Tema sõnul ei pruugi büroo suurus siiski olla määrav, kui palju saab klient tegelikult suhelda kogenud vandeaudiitoriga, kes suudab kliendile väärtust pakkuda.

Suurtes audiitorbüroodes võib auditiaruandeid allkirjastavaid vandeaudiitoreid ehk partnereid olla suhteliselt vähe, samal ajal kui nende vastutada on väga suur kliendiportfell. Igapäevast audititööd teevad seetõttu sageli assistendid ja projektijuhid, kellest paljud on alles oma karjääri alguses. Keerukamate või väga spetsiifiliste küsimuste puhul ei pruugi neil aga alati olla piisavalt kogemust, et kliendile vajalikku tuge pakkuda.

Kuigi ka RÖDL on suur ja rahvusvaheline, on Girlini sõnul nende ärimudel üles ehitatud nii, et vandeaudiitor osaleb aktiivselt kogu töö protsessis, omab pidevalt ülevaadet projekti käekäigust ning on kliendile igapäevaselt kättesaadav.

Üha olulisemaks muutub ka küsimus sellest, kuidas kasutatakse auditiprotsessis tehisintellekti ja muid tehnoloogilisi lahendusi. Suured rahvusvahelised konsultatsioonibürood investeerivad märkimisväärselt tehnoloogiatesse, mis võimaldavad analüüsida suuri andmemahtusid, vähendada auditile kuluvat aega ja kasvatada projektide kasumlikkust.

Ettevõtte juhtkonnal tasub seetõttu kriitiliselt vaadata, kas töövõtukirjas fikseeritud tunnid peegeldavad tegelikku töömahtu ning kas töövõtt on õiglaselt hinnastatud. Tehisintellekti laialdasema kasutamisega kaasneb ka suurem infolekke risk.

Hea audiitor teab juba esimesel kohtumisel, mida küsida

Üks Girlini eredamaid kogemusi pärineb möödunud auditihooajast, kui RÖDL alustas tööd uue kliendiga. Enne esimest kohtumist analüüsis auditimeeskond ettevõtte pangaliikumisi ja pearaamatu kandeid.

Kohtumise alguses selgitati juhatusele, et mõlema osapoole aja säästmiseks esitatakse juba avakohtumisel konkreetseid küsimusi aruandeperioodi sündmuste kohta, mis olid eelneva analüüsi käigus silma jäänud.

Juhatuse liige tunnistas Girlini sõnul, et oli lähenemisest meeldivalt üllatunud. Varasemad audiitorid olid tema kogemuse järgi alustanud enamasti küsimusega „Kuidas aruandeaasta läinud on?“ ning arutanud üldiseid teemasid, millest suur osa oli tegelikult juba ettevõtte finantsnäitajatest näha.

Just selline ettevalmistus iseloomustab kvaliteetset auditipartnerit: audiitor ei tule kliendi juurde lihtsalt üldiste küsimustega, vaid on selle konkreetse ettevõtte andmetega eelnevalt tööd teinud ja oskab küsida seda, mis võib päriselt oluline olla.

Pikaajaline koostöö pole alati põhjus sama audiitori juurde jääda

Uue aruandlusperioodi eel tasub juhtkonnal mõelda ka sellele, kas senise audiitoriga jätkamine on tingimata parim lahendus.

Pikaajalise audiitori kasuks räägib tema hea arusaam ettevõttest ja selle ärist. Lisaks audiitori vahetus tähendab esimesel koostööaastal ettevõttele sageli ka täiendavat ajakulu, sest uus audiitor peab organisatsiooni ja selle protsessidega ennast kurssi viima.

Samas ei pruugi senine audiitor olla pika peale enam sama motiveeritud kui koostöö alguses ning uue audiitori kaasamine võib tuua ettevõttesse värske pilgu ning anda väärtuslikku sisendit sisemiste protsesside analüüsimiseks ning mõnel juhul tähendada ka rahalist võitu.

Kvaliteet paistab välja juba enne lepingu sõlmimist

Girlini sõnul on Eesti audititurg jätkuvalt olukorras, kus nõudlus ületab pakkumist. Audiitoreid on vähe ning kvaliteetse teenusepakkuja leidmine ei pruugi seetõttu olla lihtne.

Esimesed märgid partneri kvaliteedist ilmnevad tema hinnangul juba pakkumise küsimise ajal. Kvaliteetne partner on koostööst huvitatud, reageerib päringule kiiresti, on valmis juhtkonnaga konstruktiivseks dialoogiks ning oskab detailselt selgitada, mida pakutav teenus sisaldab.

Auditi detailne ajakava edastatakse enne töölepingu sõlmimist, ning sellest peetakse töövõtu jooksul kinni. Kogenud audiitor suudab juba pakkumise faasis juhtida tähelepanu valdkondadele, kus ettevõte võib vajada täiendavat tuge või konsultatsiooni.

Audiitori otsimist ei tasu jätta ka viimasele hetkele. Kui ettevõtte majandusnäitajad lähenevad auditi või ülevaatuse kohustuslikule lävendile, soovitab Girlin kontrollida olukorda Audiitorkogu kodulehel nn auditikalkulaatori abil ning tõenäolise lävendi ületamise korral audiitoriga varakult ühendust võtta. Järgmise hooaja tööplaanid on audiitorbüroodel sageli juba kevadel paigas ning sügisel täituvad vabad kohad kiiresti.

Audit on nagu kapi koristamine

Küsimusele, kas auditist on rohkem kasu ettevõttes, kus kõik on korras, või seal, kus probleemid on juba tekkinud, vastab Girlin:“ Mõlemal juhul!“. Ta võrdleb auditit kapi koristamisega. „Kui kapp on korras, hakkad mõtlema, kuidas veelgi efektiivsemalt kapiruumi ära kasutada ja veel paremini „koristusprotsess“ toimima panna, et kapp oleks ka edaspidi alati korras ning selle koristamiseks kuluks võimalikult vähe aega. Kui teed kapiukse lahti ja asjad kukuvad sulle kaela, tuleb hoolega mõelda, mis selleni viis ja kuidas asjad edaspidi toimima panna, et sellist olukorda tulevikus vältida.“

Sama kehtib ettevõtte auditi kohta. Hästi toimivas organisatsioonis võib audit aidata protsesse veelgi tõhusamaks muuta. Probleemidega ettevõttes aitab see aga leida nõrgad kohad, hinnata riske ja ennetada olukorda, kus tänasest väikesest puudusest kujuneb homme suur rahaline probleem.

Seetõttu võiks Girlini hinnangul ettevõtjate seas kaduda üks visamaid auditiga seotud eksiarvamusi:

„Audit ei ole pelgalt seadusest tulenev tüütu kohustus, see on koostöö erapooletu eksperdiga, kes jagab väärtuslike soovitusi, mille eesmärk on muuhulgas tuua ettevõttele kasu.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada