Soodustus on päris, kui oleksid sama asja niikuinii ostnud
Kõige lihtsamal juhul tuleb soodustus välja siis, kui sama kaup maksab samas poes tavahinnaga viis eurot ja kliendikaardiga neli ning inimene oleks selle niikuinii ostnud. Siis oleks ta säästnud euro.
Sama kehtib boonusraha kohta, kui kogunenud summa hiljem päriselt ära kasutatakse. 2022. aastal tehtud Kantar Emori lojaalsusprogrammide uuringus nimetasid Eesti elanikud kõige olulisemaks kliendikaardi hüveks just boonusraha kogumist. Teisel kohal olid ainult kliendikaardiga kehtivad eripakkumised.
Eesti suuremad lojaalsusprogrammid pakuvadki praegu üsna konkreetset rahalist hüve. Partnerkaardiga saab iga kulutatud euro eest ühe boonuspunkti ning üks punkt annab ühe eurosendi soodustust.
Rimi astmelises programmis teenib klient sõltuvalt ostusummast tagasi 1–2,5 protsenti Sinu Rimi raha ning Maxima AITÄH programm kogub tavapäraselt ühe protsendi ostusummast Maxima rahana.
Seega pole boonus lihtsalt reklaamilause. Raha võib tõesti tagasi saada.
Kliendihind ei tähenda tingimata kõige odavamat hinda
Teine väga oluline küsimus on, millega kliendihinda võrrelda. Kui 4,99-eurone kaup maksab kliendikaardiga 3,99 eurot, on sääst sama poe tavahinnaga võrreldes üks euro. Aga kui konkurendi poes maksab sama toode 3,79 eurot ka ilma kliendikaardita, pole kliendikaardiga lubatav hind tegelikult kõige odavam.
Lojaalsuskaardi puhul tasub seetõttu vaadata lõpphinda, mitte ainult punast „−30%“ märki. Eriti mõjutab see regulaarseid oste. Kui kliendiprogramm harjutab inimest automaatselt ühte ketti eelistama, võib aja jooksul kaduda põhjus kontrollida, kui palju maksab sama ostukorv mujal.
Lojaalsusprogramm tahab sind tagasi oma poodi
Lojaalsusprogrammide üks põhieesmärke ongi see, et sa lähed nende juurde tagasi. Hollandi supermarketiturul tehtud teadusuuringus jälgiti 1909 leibkonna ostukäitumist. Esmapilgul kulutasid lojaalsusprogrammi liikmed konkreetses ketis märksa suurema osa oma toidurahast kui mitteliikmed.
Teadlased arvestasid aga sellega, et püsikliendiks registreeruvadki tõenäolisemalt inimesed, kes selles poes juba niigi rohkem käivad. Pärast selle mõju eraldamist jäi lojaalsusprogrammi enda mõjuks 4,1 protsendipunkti võrra suurem osakaal kliendi toidukulutustest konkreetses ketis. Mõju oli seega päris, kuid umbes seitse korda väiksem, kui lihtne liikmete ja mitteliikmete võrdlus oleks näidanud.
Uuem Saksamaa jaemüügiandmetel põhinev uuring leidis omakorda, et nii lojaalsuspunktide kasutamine kui personaalsed kupongid suurendasid konkreetses poes tehtavate ostude tõenäosust ja kulutusi.
Nii tulebki välja, et ühe ostu pealt võid küll säästa, kuid lojaalsusprogramm võib panna sind sagedamini ostma.
Eesti kliendiprogrammides on sadu tuhandeid inimesi
Lojaalsusprogrammide ulatus Eestis on suur. TKM Grupi andmetel ületas Partnerkaardi omanike arv 2025. aastal 750 000 piiri. TKM Grupp AS
Coopi andmetel oli 2026. aasta märtsis nende kliendiprogrammis 672 000 klienti.
Maxima AITÄH kaarti boonusraha kogumise võimalust kasutas 2025. aastal aktiivselt umbes 800 000 inimest, kelle kontodele kogunes aastaga kokku 6,2 miljonit eurot Maxima raha.
Neid kolme arvu ei saa omavahel päris turuosaks järjestada, sest ettevõtted võivad „kaardiomanikku“, „klienti“ ja „aktiivset kasutajat“ erinevalt arvestada. Küll aga näitavad need, kui tavaliseks on kliendiprogrammid Eesti igapäevases kaubanduses muutunud.
Google’is juhivad Säästukaart ja Partnerkaart
Sama tuleb osaliselt välja ka Google Trendsist. Kui võrrelda Eestis viimase viie aasta jooksul otsingutermineid „partnerkaart“, „säästukaart“, „coop kliendikaart“, „rimi kliendikaart“, „selver partnerkaart“ ja „maxima aitäh kaart“, on suurima keskmise otsinguhuviga olnud „säästukaart“ ja „partnerkaart“.
Google Trendsi keskmine näit oli „säästukaardil“ 53 ja „partnerkaardil“ 51 punkti. Ülejäänud võrdlusse lisatud terminid jäid märgatavalt madalamale.
Samas ei näita see, millisel programmil on kõige rohkem kasutajaid. Google Trends mõõdab konkreetsete otsingufraaside suhtelist populaarsust. Võrdlust mõjutab ka see, et „Partnerkaart“ ja „Säästukaart“ on kaartide tuntud nimed, samal ajal kui näiteks Rimi ametlik programm kannab nime Sinu Rimi ja Maxima oma AITÄH. Seetõttu ei tohi graafiku põhjal teha järeldust kliendiprogrammide tegeliku populaarsuse või turuosa kohta.
Soodustuse eest saab kaupmees vastu väärtuslikke andmeid
Kliendikaardi väärtus kaupmehele ei piirdu sellega, et inimene tuleb järgmine kord samasse poodi. Kaart võimaldab ühendada ostud konkreetse kliendikontoga ning selle põhjal näiteks pakkumisi personaliseerida. Rimi kliendiprogrammi tingimustes ongi kirjeldatud personaalseid pakkumisi, mida kasutaja näeb rakenduses, terminalis, e-poes või muudes kanalites.
Maxima kirjutab oma lojaalsusprogrammi eesmärkide seas otseselt nii olemasolevate klientide hoidmisest kui ka ostjate vajaduste ja ootuste paremast tundmaõppimisest. Programmi kontol saab klient näha ka oma ostuajalugu.
See pole iseenesest halb ega ebatavaline. Personaalsest pakkumisest võib tarbijal olla päriselt kasu, eriti kui soodustus tuleb tootele, mida ta niikuinii ostaks. Aga see seletab, miks kaupmehel tasub kliendile allahindlust pakkuda. Kliendi ostukäitumise parem tundmine ja tema tagasitoomine võivad olla ettevõtte jaoks soodustuse maksumusest väärtuslikumad.
Kõige kallim soodustus on asi, mida sa muidu poleks ostnud
Lojaalsusprogrammi säästu hindamisel on üks lihtne küsimus eriti kasulik: kas ma oleksin selle ilma pakkumiseta ostnud?
Kui vajalik kaup maksis kliendikaardiga 20 protsenti vähem, oli sääst reaalne. Kui aga 20-protsendiline soodustus pani ostukorvi asja, mida sul polnud plaanis osta, pole sa tegelikult 20 protsenti säästnud. Oled kulutanud raha, mida muidu poleks kulutanud.
Sama kehtib ka boonuspunktide kogumise kohta. Kui järgmisele boonustasemele jõudmiseks ostetakse veel 30 euro eest asju, mida tegelikult vaja pole, võib suurema boonusprotsendi nimel tehtud lisakulu säästu kiiresti ära süüa.
Ka kogutud boonus tuleb lõpuks ära kasutada
Veel üks detail, mis otsustab tegeliku säästu, on boonuse aegumine. Näiteks Partnerkaardi punktid kehtivad järgneva aasta 31. jaanuarini. Maxima 2025. aastal kogutud raha aegus 31. märtsil 2026 ning ettevõtte teatel oli veel kaks nädalat enne tähtaega klientide kontodel kasutamata üle 1,1 miljoni euro.
Seega pole soodustusest palju kasu, kui kogutud boonus jääb kasutamata.
Kas lojaalsuskaart siis säästab või mitte?
Kõige täpsem vastus on, et võib säästa küll, aga kliendikaart üksi ei tee inimest säästlikuks. Kaardist on kõige rohkem kasu siis, kui inimene ostab niikuinii vajalikke asju, kasutab päriselt ära kogunenud boonused ja võrdleb suuremate ostude puhul lõpphindu ka teiste poodidega.
Lojaalsusprogrammi enda eesmärk on samal ajal panna klient sagedamini tagasi tulema ja jätta suurem osa oma osturahast ühe kaupmehe juurde. Teadusuuringud näitavad, et see mõju on olemas.
Seega on hea kliendikaardi kasutaja ilmselt mitte see, kelle rahakotis või telefonis on kõige rohkem kaarte, vaid see, kes võtab soodustuse vastu, kuid ei lase soodustusel otsustada, mida ta ostab.
Artikkel on valminud rakenduse Google Trends tutvustamiseks Google’i toetusel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada