USA president Donald Trump tahab Putinit uute sanktsioonidega rahuläbirääkimistele sundida, kuna tema kannatus on katkemas.
USA presidendi sihikule on võetud kaks Venemaa naftagiganti Rosneft ja Lukoil. Suur osa Venemaa naftamüügist välismaal toimub läbi nende. Saadud tulu voolab suuresti otse Putini riiki ja seega sõjakirstu, vahendab Bild.
Summa pole väike: olemasolevate andmete põhjal katavad Venemaa nafta- ja gaasitulud ligikaudu veerandi kuni peaaegu kolmandiku valitsuse kulutustest. Trumpi eesmärk on oma sanktsioonidega osaliselt ära lõigata Kremli despoodi rahalised vahendid, et raskendada tema Ukraina sissetungi rahastamist.
Venemaa ekspert Stefan Meister (DGAP) ütles, et järjepidevalt rakendatud sanktsioonidel on Venemaa eelarvele tohutu mõju.
Fakt on aga see, et Saksa Majandusinstituudi (IW) analüüsid on näidanud, et hoolimata lääneriikide sanktsioonidest suurenes Venemaa eksport oma 20 suurima kaubanduspartneri osas inflatsiooniga korrigeerituna 18 protsenti, ulatudes 2024. aastal 330 miljardi dollarini.
Hiina on Venemaa kaupade (peamiselt nafta, gaasi ja söe) kõige olulisem importija, selle maht on 130 miljardit dollarit. Kahe riigi vaheline kaubavahetuse maht oli 2024. aastal ligikaudu 244,8 miljardit dollarit.
India, mis oli enne sõda Venemaa kõige olulisemate kaubanduspartnerite seas vaid kaheteistkümnendal kohal, on nüüd Venemaa kaupade, eriti nafta suuruselt teine ostja.
Iisrael on samuti märkimisväärselt laiendanud oma kaubavahetust Venemaaga, peamiselt nafta impordi kaudu.
Ka sellised riigid nagu Armeenia, Usbekistan, Türgi, Egiptus ja Brasiilia on pärast sõja algust oma importi Venemaalt märkimisväärselt suurendanud.
See hõlmab ka Ungarit, kus Venemaa kaupade import on suurenenud 31 protsenti.
Saksamaa kaubavahetuse maht Venemaaga on järsult langenud, kuid ulatub siiski 9,5 miljardi USA dollarini. Venemaa kaupade import on kukkunud 92 protsenti.
Prantsusmaa ja Hollandi kaubavahetus Venemaaga on jäänud madalale tasemele, üle 6 miljardi USA dollari.
Slovakkia, Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Belgia ja Itaalia puhul on mõned ekspordiartiklid 2021. aastaga (sõjaeelse tasemega) võrreldes oluliselt väiksemad.
Ungari on väiksem „Euroopa partner”, kuid Euroopa riikide edetabelis tähelepanuväärne, impordi 31-protsendilise kasvuga. Kaubavahetuse maht Venemaaga on ligikaudu 6,2 miljardit USA dollarit.
Venemaa kaubavahetuse kogumaht EL-iga on ligikaudu 67,5 miljardit eurot. See tegi liidust Venemaa suuruselt kolmanda partneri piirkondlikul tasandil 2024. aastal.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.