„Kui terve möödunud aasta peale said kriminaalid pangapettustega Eesti inimestelt saagiks 2,3 miljonit eurot, siis selle aastaga on see summa juba üle 8,1 miljoni euro,“ lausus Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. „Mingi hulga saavad petturid inimeste säästudest, ent väga palju võetakse ka ohvri nimel tarbimislaene.“
Üldjuhul jääb ühes kuus registreeritud pettuste arv kuhugi 50 juhtumi juurde, aga nüüd septembris võtsid kriminaalid asja eriti aktiivselt ette ja politsei registreeris septembriga kokku 119 juhtumit. Kahju suuruseks 1 975 832 eurot. „Aasta suurim kahju tuli siiski juunis, kus välja peteti üle 2 miljoni euro, kuigi juhtumeid oli siis kokku 52. Ehk siis sinna sisse jäi paar juhtumit, kus kriminaalid said ühelt ohvrilt kätte eriti suured summad,“ nentis Tkatšenko.
Ohvritelt jahitakse isiklikke andmeid ja pankade PIN-koode
Pangakelmused on finantspettuste liik, millega üritatakse mingil moel kätte saada ohvri isiklikke andmeid ja pankade PIN-koode. Enamasti esinevad kriminaalid panga töötajatena ja kasutatakse ka mitmeastmelisi skeeme, kus näiteks esmalt helistab väidetav mobiilsideoperaatori esindaja ja väidab, et teenuslepingut on vaja uuendada ning kannatanu peaks kinnitama dokumendi enda PIN-koodidega.
Pärast kannatanuga esmase kontakti loomist ning isikuandmete kättesaamist või PIN-koodi sisestust helistatakse väidetavalt pangast ning öeldakse, et isiku kontol toimuvad kahtlased tehingud või isiku nimel soovitakse laenu vormistada ning turvalisuse mõttes tuleks kannatanu raha ohutule kontole edasi kanda. Teinekord palutakse kannatanu pangakaardid või kontol olev raha sularahas anda üle kullerile, kes toimetab need turvalisse kohta.
Tuleb tunda ohumärke
„Petturid muudavad skeeme ja nende detaile pidevalt, et jälgi segada ja uutele ohvritele usutavamana näida. Seetõttu ei piisa lihtsalt sellest, et jätta meelde ettevõtted ja riigiasutused, kellena petturid on esinenud, vaid tuleb õppida ära tundma sisulisi ohumärke – kas see, mida küsitakse on kuidagi ebaloogiline või põhjendamata, kas pettur proovib kiirustada tegutsema ja ähvardab tagajärgedega kui viivitada,“ ütles Tkatšenko.
„Vaja on süveneda. Petturid teavad, et kiire elutempo juures kipume seda aina vähem tegema ning kasutavad kiirustamist enda huvides ära. Kelmid võtavad tihti ühendust ajal, kus inimestel on tähelepanu mujal, näiteks tööpäeva hommikul või lõuna ajal.“
Pangakelmuste järel viivad Eesti inimeste ja ettevõtete pangakontodelt raha kõige rohkem investeerimiskelmused, millega on sel aastal kaotatud 3,7 miljonit eurot. Mustas nimekirjas järgmisel kohal, 2,3 miljonit käesoleval aastal, on BEC-skeemid ehk pettused, mis sihivad just ettevõtteid ja nende töötajaid. Siia alla käivad näiteks juhtumid, kus kelm esitab end ettevõtte töötajana, kus ta tegelikult ei tööta, ning esitab tasumiseks võltsarve. Samuti esitlevad petturid ennast vahel ka ettevõtte juhtidena saates raamatupidajatele kiirelt maksmist vajavaid võltsarveid.
„Kuigi ettevõtte sihtimine võib olla petturile riskantsem, on aga ettevõttelt saadav võimalik summa tihti suurem kui see, mis tavainimeselt on võimalik välja petta,“ nentis Tkatšenko. „Siiski on ka selliseid juhtumeid, kus kelm saadab suurele ettevõttele aastate jooksul palju väikseid arveid enne, kui ta tabatakse.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (96)