Euroopa Liidul on raskusi muutuva maailmakorraga kohanemisega ning ühenduse kriisist väljatoomisel võiks aidata pragmaatiline föderalism, ütles Itaalia endine peaminister Mario Draghi. Sisuliselt kutsus ta üles looma niinimetatud mitmekiiruselist Euroopa Liitu.
“Peaaegu kõik põhimõtted, millele liit rajati, on surve all,” ütles Draghi reedel Hispaanias Oviedos peetud kõnes pärast Astuuria printsessi rahvusvahelise koostöö auhinna saamist.
“Ehitasime oma õitsengu avatuse ja mitmepoolsuse (kõigiga arvestamise – toim.) peale, kuid nüüd seisame silmitsi protektsionismi ja ühepoolse tegevusega ning kõva sõjalise jõu tagasitulekuga [rahvusvahelises poliitikas],” jätkas ta, väites, et Euroopa Liit oma praegusel kujul ei ole varustatud vahenditega, et nende väljakutsetega toime tulla.
Probleem seisneb Draghi sõnul selles, et Euroopa Liidu juhtimine pole aastaid muutunud ja praegune EL-i struktuur lihtsalt ei suuda sellistele nõudmistele vastata.
Euroopa Keskpanga endine president ja 2024. aastal valminud EL-i konkurentsivõimet käsitleva olulise raporti autor väitis, et bloki ees seisvate majanduslike, sotsiaalsete ja julgeolekualaste väljakutsete ületamiseks peab Euroopa Liit ennast kiiresti reformima ja selleks oma aluslepinguid muutma.
“Uus pragmaatiline föderalism on ainus toimiv tee,” rõhutas Draghi.
Selline föderalism ehitataks ühiste strateegiliste huvide ümber tegutsevate ja seda soovivate rahvaste koalitsioonide kaudu, tunnistades, et Euroopas eksisteerivad mitmekesised tugevused ei nõua kõigilt riikidelt sama tempoga edasiminekut, selgitas Draghi. “Kõik, kes sooviks liituda, saaksid seda teha, samas kui need, kes üritavad edasiminekut takistada, ei saaks enam teisi tagasi hoida,” lisas ta,
Konkreetselt tähendaks see mitmekiiruselist Euroopat, kommenteeris väljaanne Politico, mis Draghi kõnest ülevaate tegi.
Sellised koalitsioonid võiksid Draghi sõnul toetada Euroopas maailmatasemel suurfirmade (nn Euroopa tšempionite – toim.) teket tööstussektorites, nagu pooljuhid või võrgutaristu, vähendades energiakulusid ja suurendades innovatsiooni kogu blokis.
Kuid selline muutus föderalismi suunas nõuaks riikide valitsustelt vetoõigusest loobumist, mis on ajalooliselt tekitanud vastuseisu väiksemates EL-i liikmesriikides, kes kardavad, et nende suuremad partnerid tõrjuvad nad kõrvale, märkis Politico.
Väljaanne tõdes, et see pole esimene kord, kui Draghi on võtnud sõna föderaalsema Euroopa Liidu poolt. Sarnase idee esitas ta ka 2022. aastal Itaalia peaministrina, kutsudes oma EL-i kolleege üles võtma omaks pragmaatilist föderalismi ja lõpetama riikide vetoõiguse, et kiirendada bloki otsustusprotsessi.
Euroopa Liidus on riikidel vetoõigus välis- ja julgeolekupoliitika ning maksude ja rahanduse teemadel, valdavas osas muudes küsimustes võetakse otsused vastu enamushääletusega.