Eelmise nädala Euroopa Liidu ülemkogul otsustasid riigijuhid, et Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi laiendus ETS-2 tuleb üle vaadata. Eesti seisukohalt võiks selle üldse tühistada. ETS-2 peaks hakkama ülejärgmisest aastast maksustama muuhulgas maanteetranspordis ja majade kütmisel tekkivat heidet.
Praegu kehtib suurtele elektri- ja soojatootjatele ning energiamahukatele tööstusharudele ETS-1 kauplemissüsteem, mis peaks tagatama heitkoguste vähendamise. Liikmesriigid andsid kaks aastat tagasi heakskiidu kauplemissüsteemi laiendusele ehk ETS2-le. Nüüd on 19 liikmesriiki 27-st jõudnud seisukohale, et seda meedet tuleb kärpida.
“Selle rakendamise üle vaatamine, mis ka meie oleme soovinud ja mina ütlesin ka seal laua taga välja, et meie soov oleks ikkagi edasi lükata või ära jätta. Nii et see debatt ikkagi riikide vahel jätkub. Meil on poolteist aastat aega sisuliselt debatti pidada,” ütles peaminister Kristen Michal.
“Komisjon on pakkunud erinevaid meetmeid, et kuidas ära hoida 2027. aasta hindade tõus, mis ETS-2-st tuleneb, siis see ei tähenda seda, et tühistamise või edasilükkamise plaanist me kuidagi loobume,” lisas ta.
Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles, et kuigi paari aasta eest nõustusid liikmeriigid uue süsteemiga, oli juba siis selge, et uus kauplemiskord ei ole kliimaeesmärkide täitmiseks parim lahendus.
“Kui hakati läbi mõtlema konkreetselt, et kuidas seda direktiivi siis päriselt päriselus rakendada, siis elu näitab, et see ei ole nii iseenesestmõistetav ja lihtne. Heite vähendamist see süsteem, mille jaoks ta tegelikult loodi… Ta tingimata niipalju kaasa ei pruugi tuua, kui loodetakse selle süsteemi rakendamisest. Siis ongi küsimus, kas me peaks seda süsteemi selliselt rakendama,” rääkis Klaas.
Kolm neljandikku Eesti heitkogustest kuulub juba praegu ETS-1 kauplemissüsteemi alla, ETS-2 osakaaluks on üks neljandik. Suurem osa tuleb siin transpordist, vanadest autodest, aga ka fossiilse kütusega katlamajadest ja energiat raiskavatest hoonetest.
Sotsiaalse kliimafondi abiga saab siin kliimaeesmärke täita, ütles Klaas. Kuna ETS-2-ga on seis segane, siis ei tea ka ettevõtjad, mis suunas tuleb kõigest ühe aastaga tegutseda.
“Täna ikkagi on küsimusi väga palju, et kuidas see täpselt hakkab olema, mida siis need ettevõtted, keda see puudutab peaks tegema ja millised kulusid see endaga kaasa toob, et sellega arvestada. See on kindlasti üks probleem,” ütles tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.