Valitsuse homse istungi päevakorra järgi on kavas kehtestada Venemaalt ja Valgevenest pärit teravilja üleandmise, sealhulgas transiidi keeld. Sanktsiooni eesmärk on vähendada Venemaa ettevõtjate tuluteenimise võimalusi ning piirata seeläbi sõjategevuse rahastamist. Valgevenele samasuguse keelu kehtestamist põhjendatakse riigi toetusega Venemaa agressioonile.
Päevakorra selgituses märgitakse, et Venemaa kannab ainuvastutust Musta mere julgeolekuolukorra eest, mis on tõsiselt häirinud nii Ukraina kui ka Venemaa teraviljaeksporti Musta ja Aasovi mere kaudu. Venemaa on aktiivselt otsinud võimalusi suunata osa oma teraviljaekspordist Läänemere kaudu.
Valitsus rõhutab, et Eesti ei pea vastuvõetavaks oma sadamate kasutamist Vene teravilja ekspordiks. Samas on Vene teravilja transiit Eesti kaudu päevakorra järgi seni olnud peaaegu olematu.
Keeldu pole veel vastu võetud ning päevakorras ei ole täpsustatud selle kavandatavat jõustumisaega.
Tsahkna kutsub Balti riike ühiselt tegutsema
Kolmapäeval Riias Läti presidendi Edgars Rinkēvičsi ja välisministri Baiba Bražega kohtunud välisminister Margus Tsahkna (E200) ütles, et Eesti toetab Läti peaministri üleskutset tõkestada Vene vilja transiit Balti riikide sadamate kaudu.
„Tegutseme selle nimel, et Vene vilja transiit ei toimuks Balti riikide sadamate kaudu, sest Balti riigid ei saa lubada, et meie sadamate kaudu toetatakse Venemaa sõjamajandust,“ rõhutas Tsahkna välisministeeriumi pressiteates.
Ühist lähenemist lubas septembri algul otsida ka peaminister Kristen Michal.
„Oleks küüniline, kui Venemaa saaks samal ajal suunata oma viljaekspordi ümber Balti riikide sadamatesse. Arutame Läti ja Leeduga ühist lähenemist ning vaatame üle, milliseid samme saame astuda Eestis,“ ütles Michal toona ERRile.
Lätit läbivad viljakogused kasvasid järsult
Kui Eesti kaudu Vene vilja praegu praktiliselt ei veeta, siis Lätis on transiidimahud viimastel kuudel märkimisväärselt suurenenud.
Läti rahvusringhäälingule LSM kirjutas sel nädalal, et Läti riigitulude talituse andmetel veeti 1.–24. septembrini Venemaalt transiidina läbi Läti 253 623 tonni teravilja. Seda oli peaaegu kaks korda rohkem kui kogu 2025. aasta septembris.
Valgevenest veeti samal ajavahemikul läbi Läti 40 101 tonni teravilja, samas kui mullu septembris sealt teravilja transiidina ei veetud. Kahe riigi peale kokku ulatus kogus ligi 294 000 tonnini.
Läti põllumajandustootjad tunnevad suurenenud transiidi tõttu muret sadamate läbilaskevõime pärast kohaliku teravilja vastuvõtu kõrghooajal. Riia kaalus seetõttu Venemaalt ja Valgevenest pärit teraviljasaadetistele ning nende käitlemisele muu seas 300-protsendilise tariifi kehtestamist.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (17)