Ukraina on väga keerulises majanduslikus olukorras, kuna EL-i riigid ei ole jõudnud kokkuleppele Ukrainale täiendava abi andmises ja Ameerika Ühendriigid on oma rahakraanid kinni keeranud.
Eelmisel nädalal ei suutnud EL-i riigid jõuda kokkuleppele Ukrainale antava 140 miljardi euro suuruse sõjareparatsioonide laenu osas, mis põhineks külmutatud Venemaa rahal, vahendab Yle.
Ukraina jaoks olid uudised väga halvad.
„Ma tõesti ei saa aru, kuidas Ukraina saab seda sõda pikas perspektiivis jätkata,” ütleb sõltumatu teadur ja sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.
Kuidas saab Ukraina end Venemaa vastu edasi kaitsta? Vastab Soome Välispoliitika Instituudi vanemteadur Tuomas Iso-Markku.
Mul pole selleks mingit võluvitsa pakkuda, sõnab ta.
Iso-Markku sõnul peab Ukraina juba peost suhu elama.
Pärast USA presidendi Donald Trumpi otsust on Ühendriigid sel aastal Ukraina toetamise lõpetanud, seega peaksid Euroopa riigid tulevikus suutma USA puudujääva osa tasa teha.
Euronews teatab, et USA abi Ukrainale on kolme sõja-aasta jooksul (2022–2024) ulatunud umbes 57 miljardi euroni.
Kui veebilehe andmetel on EL-i riikide abi samal perioodil kokku olnud umbes 72 miljardit eurot, annab see ligikaudse hinnangu selle kohta, kui palju Ukraina sõda selle toetajatele aastas maksma läheb: umbes 43 miljardit eurot.
Kui Venemaad tahetakse läbirääkimiste laua taha suruda ja Ukrainale anda võimalus end tõhusamalt kaitsta, peaksid Lääne toetajad Iso-Markku sõnul veelgi rohkem panustama.
Lisaks peaksid EL-i riigid suhteliselt kiiresti leidma raha Ukraina riigieelarve puudujäägi katmiseks. Käesoleva 2025. aasta hinnanguline toetusvajadus on 40 miljardit dollarit.
See on tõeliselt suur väljakutse. Praktikas on enamik Euroopa riike praegu keerulises majandusolukorras. Paljud on juba niigi koormatud suure võlakoormaga ja on üsna selge, et nii suuri finantsauke kindlasti ilma uue laenamiseta ei kaeta, hindab Iso-Markku.
Euroopa juhid on samas korduvalt kinnitanud, et Ukraina toetamine jätkub „nii kaua kui vaja”.
Kas need lubadused on katteta, kui praegu on silme ees olukord, kus raha pole anda?
See võis algusest peale kõlada pisut liiga ambitsioonika lubadusena. Kuid paljud Euroopa riigid on Ukraina toetamisel hoolimata keerulisest majandusolukorrast osutunud pikaajaliseks. See pole olnud tühi jutt, sõnastab Iso-Markku.
Lisaks sõjalisele abile Ukrainale ja riigieelarve puudujäägi täitmisele on NATO-sse kuuluvatel EL-i riikidel ka kolmas suurem finantsauk.
NATO riigid peaksid saavutama Ameerika Ühendriikide seatud eesmärgi suurendada oma kaitse-eelarvet 2035. aastaks vähemalt 3,5 protsendini SKP-st.
Näiteks Soomes tähendab see, et kümne aasta pärast oleks kaitse-eelarve praeguste hinnangute kohaselt umbes 11 miljardit eurot.
Seega peaks kaitseks raha olema peaaegu kaks korda rohkem kui praegu. Soome on pidevalt pidanud võtma miljardeid lisavõlgu, et katta riigieelarve iga-aastast puudujääki.
Soome on seni toetanud Ukraina kaitset enam kui kolme miljardiga.
Uut väljakutset võib oodata ka Euroopa poliitilise kaardi kujunemisest: äärmusparempoolse poliitika populaarsus kasvab paljudes Euroopa riikides.
See tähendab sageli ka Venemaa-meelsuse kasvu ja vastavalt ka Ukraina toetuse vähenemist.
Näite selle kohta võib tuua Prantsusmaalt, mis pole mitte ainult Euroopa tuumariik, vaid ka üks Euroopa juhtivaid riike.
Prantsusmaa on potentsiaalselt oluline välis- ja julgeolekupoliitika tegija nii EL-is kui ka NATO-s. Selle mõjuvõim on paratamatult kannatanud seetõttu, et ta on pidanud keskenduma sisepoliitilisele olukorrale, mis on kaootilises seisus. Prantsuse äärmusparempoolsetel on selles olnud võtmeroll, analüüsib Iso-Markku.
Üks küsimärk on see, mis toimub Tšehhi Vabariigis.
Seal võitis Andrej Babiši juhitud parempoolne partei oktoobri alguses toimunud valimistel 34,5 protsenti häältest ja 80 kohta riigi parlamendi 200-kohalises alamkojas.
Iso-Markku sõnul pole välistatud, et sellest saab järgmine riik, mis takistab EL-i ühist poliitikat, nagu see on Ungari ja Slovakkiaga.
Teisest küljest näeb Iso-Markku, et äärmusparempoolsed ei saa küsitlustulemustest hoolimata lähitulevikus näiteks Saksamaal tõenäoliselt märkimisväärset võimu.
Peame meeles pidama nüansse. Eriti Ukraina ja Venemaaga seotud küsimustes ei moodusta erinevad äärmusparempoolsed parteid niikuinii ühtset klassi, kuid eri riikide ajalugu ja geograafia mõjutavad seda, mida äärmusparempoolsed parteid igas riigis arvavad, sõnab ta.
Väljakutsed on igal juhul suured.
Millal peab Ukraina tunnistama, et nüüd on kõik?
Pole mingit põhjust püssi põõsasse visata. Me töötame selle nimel, et see kuidagi õnnestuks. Olukord mõjutab paratamatult ukrainlaste moraali. Iso-Markku sõnul oleks külmutatud vahendite kasutamise osas kokkuleppele jõudmine olnud väga oluline poliitiline signaal.
EL-i riigid arutavad nn sõjareparatsioonide laenu järgmisel tippkohtumisel detsembris.
Kuigi rahasummad tunduvad suured, on hea meeles pidada, et EL suutis koroonapandeemia kõige hullema faasi ajal kokku leppida umbes 700 miljardi euro suuruses nn stiimulipaketis.
Sõjateaduste dotsendi Käihkö sõnul mängib raha kurnamissõjas paratamatult üha olulisemat rolli.
Küsimus on väsimuses, kumb lihtsalt kauem vastu peab. Venemaal näib olevat seisukoht, et nad võivad rohkem ja kauem kannatada kui Ukraina, hindab Käihkö.
Usun sellesse EL-i poliitikast ja teaduskirjandusest tuttavasse muddling through lähenemisviisi ehk et me lihtsalt roomame sellest väikeste kompromisside abil läbi. Vahel tuleb tagasilööke, ütleb vanemteadur Iso-Markku.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.