Narva poliitikud kahtlustavad ebaausaid valimisi. Räägitakse nii häälteostust kui ka valijate mõjutamisest. Politsei andmeil saabus kõige rohkem teateid valimisvabaduse rikkumisest just Ida-Virumaalt.
Narvas olid valimispäeval jaoskonnad veel avatud, kui kohalikud poliitikud juba häälteostmisest rääkima hakkasid. Kõige valjemini protestis valimisliit Plaan B eesotsas Urbo Vaarmanniga. Tema sõnul algas häälte ostmine Narvas koos eelhääletusega.
“Kui vanasti oli nii, et ühe hääle eest said ühe raha, siis mina olen täna kuulnud juba lugusid, kus kolm korda suudetakse oma hääl ära müüa. Kõigepealt müüakse digitaalselt, digitaalselt saab ringi hääletada, veel korra digitaalselt ja täna siis käib ka paberite peale. Ma ei taha öelda, et need lihtsalt jutud on, aga neid sõnumeid on kümneid, mis meie meeskonnale tuleb iga päev,” rääkis Vaarmann.
Võimalikule häälteostule viitasid ka teised Narva valimisnimekirjade juhid. Katri Raigi sõnul teeb valvsaks juba see, kui mõni kandidaat saab valdava enamiku hääli ühest jaoskonnast või kui mõne asutuse juhi poolt antakse väga palju e-hääli. Kuid kindlaid tõendeid pettuste kohta pole.
“Kõik need on sellised linnalegendid, neid kõiki peab kontrollima politsei. Ja Narval on ju valus kogemus möödunud valimistest, kus see lõppes ju tegelikult ühe inimese reaalse vangistusega. Nii et ootame ära, aga kahjuks olukord ei olnud seekord parem,” ütles Raik.
Juhtumeid uuritakse, kuid enne, kui pole uurimises esimesi avalikke toiminguid tehtud, ei soovi politsei üksikasju avaldada.
“Menetlustest ma praegu ei räägiks, sest et teave menetluse kohta, eriti valimiste teemal, võib menetlust kahjustada. Tavaliselt on selline paar kuud peale valimisi parem aeg kokkuvõtete tegemiseks menetluste osas. Aga pilt on jah selline, et see on rohkem Ida-Virumaa probleem,” lausus korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse juht Allar Lehtlaan.
Politseile laekus seoses võimaliku valimisvabaduse rikkumisega üle 50 teate, neist pea kaks kolmandikku Ida-Virumaalt.