Läti Roheliste ja Talurahva Liidu liikmete arvates ei takista võimuliidu osapoolte erinev hääletamine Istanbuli konventsioonist lahkumise kohta suhtes takistada riigieelarve vastuvõtmist. Samas on konventsiooni üle lõpphääletus juba neljapäeval, kuid tuleva aasta eelarve arutelud jõuavad suurde saali alles nädala pärast.

Läti Roheliste ja Talurahva Liit mängib isepäist poliitilist mängu ja on erinevate teemade üle otsustamisel justkui kahes koalitsioonis korraga. Samas püüavad nende ministrid selgitada, justkui peaks valitsus ajama oma asja ja parlament teist.

“Valitsus peaks tegelema oma tööga. Tervikuna on ära tehtud päris palju. Oluline on ette valmistada meie enda seadused. Peame kohalikku seadusandlust veelgi tugevdama, et tagada 2024-2029. aastaks kavandatu täitmine,” ütles heaoluminister Reinis Uzulnieks, kes on Roheliste ja Talurahva Liidu liige.

Kõik kolm koalitsiooni osapoolt kinnitavad, et kõige tähtsam on vastu võtta eelarve ja poliitiline kokkulepe selleks on olemas, kuid ometi väideldakse päevade kaupa Istanbuli konventsiooni üle.

Lahkuda soovijad kinnitavad, et neid häirib selle dokumendi ideoloogia ehk täpsemalt selles toodud sotsiaalse soo mõiste, mille järgi tehakse naistel ja meestel vahet vastavalt ühiskonnas ette kirjutatud rollidele, käitumisele ja tegevustele.

Läti välisminister Baiba Braže kinnitab, et omavahelisest poliitkähmlusest on teema jõudnud rahvusvaheliseks – diplomaatidel on raske teiste riikide partnereile selgitada, mida Läti õieti soovib. Samas menetles parlamendis seda teemat just opositsiooni juhitav väliskomisjon.

“Olen saanud palju telefonikõnesid ja kirju teiste riikide ministritelt ja nende maade poliitilistelt liidritelt. Nad on saanud avalikust inforuumist teavet meie plaanide kohta. Nad ei saa üldse aru, mis on meie eesmärk, väljudes sellest konventsioonist. Neile jääb täiesti arusaamatuks, mida võime sel moel saavutada,” sõnas Braže.

Mis saab pärast parlamendi lahkumisotsust, sõltub presidendist, kes pole seni oma seisukohta avaldanud.

“Loodan, et arutelud kanduvad emotsionaalselt poolelt ratsionaalsemaks. Tuleb ära kuulata kõik osapooled. Mis on toimunud ühe parlamendi ja valitsuse volituste ajal, et nii radikaalselt muuta oma seisukohti?” lausus president Edgars Rinkevics.

Läti ühiskonnas tervikuna pole naiste ja perevägivalla vastu võitlemine oluliseks päevateemaks tõusnud, ehkki kolmapäeval on oodata parlamendihoone ees järjekordset piketti.