Kornetis vanematelt päritud talu pidav Janis Prangels, eestlastele Prangli Jaan, on Veclaicene ehk Vana-Laitsna eestlaskonna lugu ning paiga loodust tutvustanud aastaid Autor/allikas: Arp Müller/ERR
Mõlemas seekordse saate loos vaatame minevikku. Jane Saluorg uudistas, kuidas käib jahvatamine üle-eelmisel sajandil rajatud Hellenurme vesiveskis. Arp Müller uuris täna Läti territooriumil asuvas Korneti külas, kuidas elavad eestlased, kelle maad ja talud jäid
1920. aasta juulis Eesti-Läti piiri paika paneku tulemusel Läti Vabariiki.
Tartumaal Elva külje all, endisaegse Hellenurme mõisa territooriumil kõrgub 1880. aastatel ehitatud vesiveski. Tänapäeval on veski kohandatud muuseumiks, kuid see ka töötab. Veskiemand Mae Juske demonstreeris Jane Saluoru vahendusel Vikerraadio kuulajatele, kuidas saab teradest jahvatades jahu, mis häält iidne vesiveski teeb ja kuidas see on nii läinud, et nii vana veski on endiselt töökorras.
1880. aastal rajatud Hellenurme vesiveski aastal 2025 Autor/allikas: Jane Saluorg/ERR
Miks jäi üsna suur eestlaste kogukond Eesti-Läti piiri mahamärkimise järel Läti Vabariigi territooriumile ning kuidas Veclaicene valla Korneti külas (1920. aasta juulini Võrumaa Vana-Laitsna vallas) tänapäeval elatakse, uuris Arp Müller Mucenieki ehk Püttsepa talus, kus mikrofoni ees rääkisid peremees Janis Prangels (Võrumaal tuntud kui Prangli Jaan) ning peretütar Kadrija Prangele (Prangli Kadri).
Talu perenaine on Ligita Prangele, tänu kellele hooldavad Aluksne (Haanja) kõrgustiku maalilisel küngastikul asuva talu maid kitsed, koniku tõugu Poolast pärit hobused ning laudas peetakse ka ainulaadset Läti maatõugu sinist lüpsilehma.
Saatelõigus on kasutatud infot raamatust “Ühe kogukonna mitu nägu. Luutsniku ja Vana-Laitsna kultuurilugu”, koostaja: Lauri Suurmaa, MTÜ Luutsniku külaselts (2024), 448 lk.