Iga pensionikoguja kõige väärtuslikum ressurss on aeg. Mida kauem on aega koguda, seda rohkem jõuavad sissemaksed ja nende tootlus vara kasvatada. Alates 2025. aastast on iga inimese käsutuses veel üks oluline hoob: otsus, kui suur osa oma sissetulekust igakuiselt II sambasse suunata. Valida saab kahe, nelja või kuue protsendi vahel.

Oluline on meeles pidada, et II sambasse minev summa arvestatakse palgast maha enne tulumaksu. Nii saab osa rahast suunata pensionisambasse enne maksustamist. «Mõne protsendipunkti suurune erinevus võib ühe kuu vaates tunduda väike, kuid pika kogumisaja jooksul võib praegu tehtava valiku mõju ulatuda kümnete tuhandete eurodeni,» ütles Peik.

Numbritesse tasub vähemalt korra süveneda

Pensionile mõtlemine on paratamatult numbrite mäng. Et hinnata, mida erinev sissemakse määr pikema aja jooksul tähendab, tasub vähemalt korra mõned näited läbi arvutada.

Näiteks 2500-eurose brutopalga puhul suunatakse inimese eest tasutavast sotsiaalmaksust II sambasse neli protsenti ehk 100 eurot kuus. Sellele lisandub inimese enda sissemakse: kahe protsendi puhul 50 eurot kuus, nelja protsendi puhul 100 eurot ja kuue protsendi puhul 150 eurot kuus.

Suurema sissemakse puhul jääb küll iga kuu veidi vähem raha kätte, kuid pikema aja jooksul võib sellest kujuneda märkimisväärne vahe pensionivaras. Eriti hästi tuleb see esile, kui võrrelda kahe ja kuue protsendi sissemaksega investeerimist – ühel juhul suunatakse II sambasse kokku 150 eurot kuus ja teisel juhul 250 eurot.