Nüüd aitab. Nii ütles 52-aastane soomlane Toni, jõllitades pimedas vihma oma kortermaja rõdul Helsingis Arabianrantas. Oli 2019. aasta oktoober ja külmavärinaid oli tunda nii nahal kui ka hinges.
Toni otsustas sellest hetkest peale kolida Hispaaniasse, vahendab Helsingin Sanomat.
Tal oli mootorrattaga seigelnud riigi põhjaosas, kuid lõunas, Andaluusias, polnud ta kunagi käinud.
Tonil oli oma uue elukoha suhtes kaks nõuet.
Koht ei tohiks olla turistilõks nagu Fuengirola ja see peaks asuma lennujaamast mitte rohkem kui tunnise autosõidu kaugusel. Sealt saaks ettevõtja ja koolitajana töötav Toni hõlpsasti Soome.
Põhja-Hispaanias on talvel külm, kuid Costa del Soli pealinnast Malagast on otselennud Helsingisse. Sinna tuleb minna, otsustas ta.
Toni hakkas uurima Malaga lähedal asuvaid väikelinnu ja nende ajalugu. Ta leidis Alhaurín el Grande, mis asub Gualdalhorce orus.
See on umbes 28 000 elanikuga linn, mida ümbritsevad mäed ja mis asub Fuengirolast pooletunnise autosõidu kaugusel. Linna jagab peatänav, millel on ühel pool laugjas ja teisel pool järsk nõlv.
Ta sõitis sinna koos oma toonase naisega. Nad leidsid umbes 500-ruutmeetrise maja, mille õuel oli bassein. Majas oleks nemad ise ja nende kolm koera lahedalt ära elanud.
Suur hoov osutus vajalikuks, sest kolm kuud pärast kolimist hakkas Euroopas möllama koroonapandeemia. 2020. aasta märtsis kehtestati Hispaanias komandanditund.
„Mu naine naasis Soome ja mina jäin koertega Hispaaniasse. Ma polnud üldse mõelnud, kuidas oma tööd korraldan, aga pandeemia lahendas kõik. Isiklik juhendamine muutus kaugjuhendamiseks,” räägib ta.
Seejärel lõppes suhe lahutusega ja ka koerad naasid Soome. Toni jäi üksi basseini sulistama.
Alhaurín el Grandes on baarid ja restoranid õhtust õhtusse täis, kuigi kesklinnas pole ühtegi turistidele mõeldud hotelli.
Samuti on olemas teenuseid, millest mõnes Soome väikelinnas võib vaid unistada. Seal on tervisekeskus, raamatukogu, ujula, spordikeskus, muuseumid ja üritused.
Laste huvitegevuse ja heaolu nimel on nii palju investeeritud, et Hispaania UNICEF on andnud Alhaurínile lapsesõbraliku linna tiitli. (Ciudad de Amiga de la Infancia).
„Mäkki ega teisi ketirestorane siit ei leia. Elanikud loovad üksteisele teenuseid,” ütleb Toni.
Tema praegune abikaasa, 48-aastane Mari teeb just seda. Paar kohtus sotsiaalmeedias tööalaselt ja nende suhe süvenes. Mari, kes töötas Soomes ürituste korraldajana, järgnes Tonile Hispaaniasse.
„Aasta hiljem oli Mari oma kohvritega ukse taga. Üürisime kesklinnas 300-ruutmeetrise korteri,” ütleb Toni.
Paar maksis algselt ridaelamus üüri eest 1000 eurot kuus. Sel aastal on üür tõusnud 1100 euroni, kuid see on endiselt taskukohane.
Hispaania keelt kõnelev Mari on kohalikega tuttavaks saanud ja satub tänaval aeg-ajalt kellegagi ootamatult kokku.
Ta avas veebisaidi, mis kajastab linnas korraldatavaid üritusi ja aitab ettevõtteid sotsiaalmeedia kontodega.
„Erinevalt Fuengirolast tuleb siin ühiskonda integreeruda. Aga alguses piisab sellest, kui oskad hispaania keeles öelda tere ja tänan. Viipekeel on oluline. Inimesed hoolitsevad üksteise eest, kui märkavad, et sa tahad olla osa kogukonnast,” ütleb Mari.
Mari ja Toni on palju reisinud. Alhaurín on esimene linn, mis tundub neile kodune. Kumbki neist ei igatse Soomet taga.
Väikelinnas nagu Auhaurín on kinnisvara hinnad traditsiooniliselt olnud taskukohased võrreldes Costa del Soli suurlinnadega.
Isegi pärast pandeemiat oli Auhaurínis saadaval kolm sama suurt korterit sama hinnaga kui üks Fuengirolas, võrdleb Kirsi, kes peab Fuengirolas kinnisvarabürood.
Mõni aasta tagasi otsis Kirsi telesaates Unelma-asunto Espanjassa soomlastele kodusid. Hiljuti müüs ta oma osa kinnisvarabüroost Fuengirolas, kuid jälgib jätkuvalt eluasemeturgu.
Nüüd on hinnad tõusnud ka Auhaurínis.
„Need on nüüd veerandi võrra odavamad kui Fuengirolas,” ütleb Kirsi.
Kesklinnas on müügil umbes 80-ruutmeetrised korterid hinnaga 170 000–180 000 eurot. Neil on kaks või kolm magamistuba.
Üürikorterid pole muutunud nii kalliks kui omanike poolt kasutatavad korterid. Idealista veebilehelt, mis pakub üürikortereid, leiab näiteks Alhaurini kesklinnas kahe magamistoaga kortereid umbes 1000 euro eest kuus.
Paar pakutavat korterit on renoveeritud heledas ja põhjamaises stiilis. Sarnane kolmetoaline korter Fuengirolas maksab umbes 1500–2000 eurot kuus ja need ei asu kesklinnas.
Tume ja hispaaniapärases stiilis korter Alhaurínis maksab 700 eurot kuus, samas kui Fuengirolas jäävad hinnad vahemikku 1200–1300 eurot ja rohkem.
„Üldiselt võib öelda, et üürihinnad on siin poole odavamad kui Fuengirolas. Korterid on ka paremas seisukorras,” ütleb Kirsi.
Fuengirolas üüritakse kortereid peamiselt talvehooajaks, Alhaurínis aga saab korteri terveks aastaks. Mõlemasse linna pääseb Malagast ühistranspordiga vähem kui tunniga.
„Kui siin inimestega tuttavaks saad, võid kohalike kaudu leida veelgi odavama korteri,” ütleb Mari.
Doora (48) ja Mikko (49) omavad Alhaurínis järskudel mäenõlvadel väikest eramut. Nad on ühed kümnetest soomlastest, kes on viimase nelja aasta jooksul mägilinna kolinud.
Koer Mauri tervitab külalist. Õunte asemel kasvavad aias avokaadopuud. Basseini kõrval on väike saun gaasiküttega kerisega.
„Tänu gaasile saab seda kasutada aastaringselt, sest suvel on põua tõttu puude põletamine keelatud,” ütleb Mikko.
Mikko saabus Fuengirolasse koos vanematega 11-aastaselt 1987. aastal. Doora seevastu tuli Hispaaniasse 2006. aastal Soome oravarattast „õhku hingama”.
„Ma vaevalt elaksin enam Hispaanias, kui me poleks Mikkoga kohtunud,” ütleb Doora.
Paar kolis Fuengirolast Alhaurín el Grandesse paar aastat tagasi. Kumbki neist pole oma otsust maale kolida kahetsenud. Nende elukvaliteet on märkimisväärselt paranenud, kuna elu on muutunud rahulikumaks.
Paar üüris oma kodu Fuengirolas ajal, mil hinnad olid veel madalad. Praegu maksavad nad oma Alhaurínis asuva eramu eest 850 eurot kuus. Nad on maja esimesed üürnikud.
Suurim kokkuhoid võrreldes Fuengirolas elamisega tuleb aga elustiilist.
„Fuengirolas pidime sageli päeva lõpus baari minema, et sõpradega kohtuda,” ütleb Doora.
Doora töötab klienditeeninduses, kus ta juhendab ja nõustab kliente telefoni ja e-posti teel. Ta saab ta veeta kaugtöönädala kodus ilma meigita ja pärast tööd Mauriga mägedesse jalutama minna.
Vabal ajal käivad nad aeg-ajalt ka Fuengirolas sõpradega kohtumas. Kohale saab hõlpsalt, kui küsida küüti Alhaurínis elavate soomlaste WhatsAppi grupist. Taksogi maksab kõige rohkem 12,50 eurot.
Ka nemad kiidavad Alhaurini kogukonnatunnet. Mõni nädal tagasi külastas Doora kesklinnas asuvat pubi La Biblioteca ja kelner küsis kohe, kus on koer Mauri.
„Tavaliselt läheme laupäeviti väikese soomlaste seltskonnaga kõrvalasuvasse lillemaja restorani paar jooki jooma. Muidu kohtab soomlasi vaid juhuslikult,” räägivad nad.
Mikko ütleb, et käis samas restoranis lõunal ja mõtles, kuhu ta sööma istub, sest kõik lauad olid täis.
Söögikoha omanik Antonio ütles, et reserveeritud sildiga laud on mõeldud püsiklientidele. See räägib samuti Hispaania kogukonnatundest.
Mikko on kliimaseadmete valdkonnas ettevõtja, seega helistab Antonio talle, kui mõni külmutusseadmetest on katki. Viimati küsis Laaksonen oma teenuse eest kolm õlut.
„Me vahetame siin tuttavate vahel kogu aeg oravanahku,” ütleb Mikko.
Samal ajal siseneb hoovi kõrvalmajas elav soomlane Klaus. Ta tuleb saunakivide kohta küsima.
„Vahetasin just kivid. Õnneks ma neid ära ei visanud,” ütleb Mikko ja hakkab terrassi küljelt kive ämbrisse tõstma.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.