Sisekaitseakadeemia äsja avaldatud uuring näitab karmi tõde: Eesti lähiaastate suurimad ohud on seotud küberspionaaži ja kübersõdade sagenemise ning väärinfo ja valeinfo ohjeldamatu levikuga. Tehnoloogilised riskid ei ole enam pelgalt IT-osakonna peavalu, vaid muutumas keskseks sisejulgeolekut mõjutavaks teguriks.
Uuringu «Eesti sisejulgeolekut mõjutavate globaalsete arengutrendide prognoos 2026–2030« üks autor, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Emilia Muuga sõnastab Eesti dilemma järgmiselt: «Eesti kui digiriigi tugevus on samal ajal ka haavatavus – mida enam oleme sõltuvad digitaalsetest teenustest, seda suurem on mõju, kui need on häiritud.»
E-riigi edu võib seega olla muutunud ka Eesti Achilleuse kannaks.
Tehisaru kui digitaalne muukraud
Muuga sõnul on küberohtude plahvatusliku kasvu taga peamiselt kolm tegurit: tehisintellekti kiire areng, krooniline küberturbe spetsialistide nappus ja meie kriitilise taristu haavatavus.
Eriti murettekitav on aga generatiivse tehisintellekti kasutamine kurjades kätes.
«Generatiivset tehisintellekti kasutatakse üha enam nii spionaaži kui ka rünnakute kavandamisel, samuti süvavõltsingute ja valeinfo levitamisel,« selgitas nooremteadur.
Uuringu autor, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Emilia Muuga. Foto: Sisekaitseakadeemia
Tehisintellektisaab võtta kui universaalset digitaalset muukrauast. See aitab ründajatel senisest kordades tõhusamalt manipuleerida sihtgruppide meelsust, mõjutada avalikku arvamust ja õõnestada demokraatlikke protsesse.
Uus võitlusväli: usaldus
Kui veel mõni aasta tagasi oli küberturvalisus valdavalt tehniline küsimus, siis praegu on see Muuga sõnul muutunud ühiskonna toimimise ja usaldusväärsuse tuumikuks. Küberruumist on saanud peamine võimuvõitluse ja mõjutustegevuse tallermaa.
Rünnakud muutuvad järjest keerulisemaks ja tihti viiakse neid läbi riikliku toega. Raportis tuuakse eraldi välja Venemaa ja Hiina tegevus näidetena riikidest, kus kasutatakse küberintsidente oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Nende sihiks pole alati kohene kaos, vaid pigem pikaajaline ja süsteemne tundliku info kogumine või riigi elutähtsa taristu nõrgestamine.