Eesti lähiaastate suurimad ohud on seotud küberspionaaži ja kübersõdade sagenemise ning väärinfo levikuga, selgub Sisekaitseakadeemia uuest uuringust.
Sisekaitseakadeemia uuring näitab, et tehnoloogilised riskid on muutumas oluliseks sisejulgeoleku mõjutajaks. Need murendavad ühtaegu nii riigi kaitsevõimet kui ka ühiskonna sidusust.
Küberohtude kasvu taga on peamiselt kolm tegurit: tehisintellekti kiire areng, küberturbe spetsialistide nappus ja kriitilise infrastruktuuri haavatavus, selgitas uuringu kaasautor ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Emilia Muuga.
“Küberohtude kasvu taga on ühelt poolt tehnoloogia ja tehisintellekti areng. Teisalt suureneb aga ka ülemaailmne tehnoloogiasõltuvus, seda eelkõige just elutähtsate teenuste tagamisel. Kolmas tegur on kindlasti küberturbe spetsialistide nappus,” sõnas ta.
Küberturbespetsialistide puudus on ülemaailmne probleem. “Tehnoloogia areng käib nii kiires tempos, et inimeste koolitamine ei jõua sammu pidada selle tempoga,” sõnas Muuga.
Kasvav surve
Statistika näitab, et surve Eesti infosüsteemidele on järsult kasvanud. Ainuüksi 2024. aastal registreeris Riigi Infosüsteemi Amet Eestis üle 6500 mõjuga küberintsidenti. Üha enam kasutavad ründajad tehisintellekti, seda nii spionaažis kui ka rünnakute kavandamisel, samuti süvavõltsingute ja valeinfo levitamisel.
“Sellised tehnoloogiad võimaldavad manipuleerida sihtrühmade meelsust, mõjutada avalikku arvamust ja õõnestada demokraatlikke protsesse,” lausus nooremteadur.
Tehisintellektiga on võimalik tuvastada ka süsteemi või võrgu nõrkusi. “Tehisintellekti algoritme saab kasutada näiteks keerukamate manipuleerimisrünnakute jaoks, mis kasutavad infot konkreetsete isikute kohta, et petta neid tundlikku infot avaldama. Sarnaselt süsteemi ründavate meetmetega saab tehisintellekti vahendeid rakendada kübersüsteemi valvamiseks ja selline kasutusviis on samuti kasvutrendis,” rääkis Muuga.
Ta selgitas, et tehnoloogia arenguga kaasnevad trendid muudavad küberruumi järjest olulisemaks võimuvõitluse ja mõjutustegevuse keskkonnaks. Kui veel mõni aasta tagasi oli küberturvalisus valdavalt tehniline küsimus, siis praegu on see Muuga sõnul muutunud ühiskonna toimimise ja usaldusväärsuse tuumikuks. “Eesti kui digiriigi tugevus on samal ajal ka haavatavus: mida enam sõltume digitaalsetest teenustest, seda suurem on mõju, kui need on häiritud,” rõhutas ta.
Usaldus riigi vastu
Küberrünnakud on tema hinnangul muutumas järjest keerukamaks ja neid toetatakse sageli riiklikult. Eestit ohustavad eriti pikaajalised ja süsteemsed rünnakud, mille eesmärk on koguda tundlikku infot või nõrgestada riigi elutähtsat taristut. Venemaa ja Hiina tegevust tuuakse raportis välja näidetena riikidest, kes kasutavad küberintsidente oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Küberrünnakud ja desinformatsioon on Muuga sõnul eriti ohtlikud siis, kui see hakkab mõjutama inimeste usaldust riigi ja institutsioonide vastu. “Kui me ei suuda eristada fakti arvamusest ega valeinfot tõest, muutub keerulisemaks ka ühiskondlik kokkulepe selle üle, mida peame tõeks. See loob pinnase radikaliseerumisele ja nõrgestab meie kollektiivset vastupanuvõimet,” nentis ta.
Kõige suuremate ohtudena nimetab Muuga e-riigi teenuste suuremahulist kahjustumist ja riigi toimimise usaldusväärsuse olulist langust. “Mida rohkem on taolisi rünnakuid ja ohvreid, seda enam tekib inimestes ka kahtlus, et riigi vajalikud infrastruktuurid ei ole piisavalt usaldusväärsed,” ütles ta.
Desinformatsioon ja väärinfo on uuringu järgi teine suure mõjuga ohuvaldkond. Sotsiaalmeedia ja digiplatvormide kaudu leviv manipuleeriv teave ohustab avaliku arutelu kvaliteeti ning ühiskonna sidusust. Muuga toonitas, et poliitiline polariseerumine ja sisemine vastandumine võivad muuta ühiskonna väliste mõjutuste suhtes haavatavamaks.
Uuringu autorid rõhutavad, et riskide koosmõju – näiteks küberrünnakud koos valeinfokampaaniatega või majandusliku ebastabiilsuse taustal – võib mitmekordistada ohtude mõju. Seetõttu on oluline käsitleda sisejulgeolekut terviklikult, sidudes tehnoloogilised, poliitilised ja sotsiaalsed tegurid.
Uuring “Eesti sisejulgeolekut mõjutavate globaalsete arengutrendide prognoos 2026–2030” on täies mahus loetav siit.