Ajukude ei pea olema terve aju, et näidata mõningaid õppimise kõige algelisemaid tunnuseid. Jaapani teadlased kasvatasid inimese rakkudest väikesed närvikoe organoidid, ühendasid need omavahel ja hakkasid neile korduvalt elektrilisi signaale saatma. Mõne aja pärast suutis üks osa võrgustikust järjest paremini eristada, millisest teisest osast signaal tuli. Huvitaval kombel ei piisanud selleks ühest ega kahest organoidist. Miks tekkis õppimise moodi käitumine alles siis, kui võrgustik koosnes kolmest omavahel ühendatud moodulist?