Hanning oli BND juht 1998. aasta detsembrist 2005. aasta novembrini ning läks siis tööle liidusiseministeeriumi, kus tegutses riigisekretärina 2009. aasta novembrini, vahendab Deutsche Welle.
Prokuratuuri teatel süüdistatakse Hanningit spionaažis, riigisaladuste paljastamises, riigireetmiskatses ja salateenistuse agendina töötamises.
Avalduses lisati, et vahistati ka teine BND endine kõrgetasemeline töötaja, keda kahtlustatakse sadade saladokumentide tasu eest Hanningile üleandmises.
Deutsche Welle poliitikatoimetaja Michaela Küfner nimetas seda juhtumit Saksamaa sajandi suurimaks spionaažiskandaaliks.
Politsei vahistas Hanningi täna varahommikul tema kodus Nordrhein-Westfaleni liidumaal Münsteri lähedal Nordwaldes, teatasid ringhäälinguorganisatsioonid WDR ja NDR ning ajaleht Süddeutsche Zeitung.
Hanningi väidetav kaasosaline Manfred D. vahistati Baieri liidumaal.
Läbiotsimised toimusid mõlema elukohtades ja Berliinis, teatas prokuratuur.
Kui Hanning oli BND juht, töötas Manfred D. tema personaliülemana. Hiljem töötas ta Hanningi alluvuses ka siseministeeriumis. Teda süüdistatakse riigireetmiskatsele kaasaaitamises ja riigivastases spionaažis.
Bundestagi luurejärelvalvekomitee esimees Marc Henrichmann ütles pärast vahistamisi, et Saksamaa ei luba saladuste reetmist. „Kes iganes astub liitu meie liberaalse demokraatia vaenlastega, avastatakse,“ ütles Henrichmann.
Teadete kohaselt hakati Hanningit uurima tema seoste tõttu suurt tähelepanu pälvinud kohtuprotsessiga, mis puudutas ärinaist Christine Blocki.
Prokuratuuri teatel usutakse, et Hanning ja Manfred D. töötasid oma tegevusmeetodi välja 2010. aastal.
Aastatel 2012-2026 töötas Manfred D. BND järgmiste juhtide personaliülemana, kellena tal oli ligipääs paljudele saladokumentidele, teatas prokuratuur.
„Praegused andmed viitavad sellele, et aastate jooksul varustas Manfred D. Hanningit umbes 2000 dokumendiga, millest paljud sisaldasid Bundesnachrichtendiensti eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud salainformatsiooni,“ öeldakse avalduses.
Lisati, et Manfred D. varustas Hanningit informatsiooniga vähemalt 2022. aasta keskpaigani ja et Hanning kasutas seda informatsiooni oma eraviisilises konsulteerimistöös.
Hanningit süüdistatakse ka „lähedastes kontaktides teise välisluureteenistuse esindajaga, kellele ta edastas aastaid poliitilist informatsiooni, mis põhines osaliselt Manfred D. antud materjalil“. Millise välisluuteteenistusega tegemist on, prokuratuur ei teatanud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (91)