„Riigikohtule esitatud kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on reageering riigi valimisteenistuse 24. oktoobril antud eitavale vastusele samasisulisele nõudmisele,“ seisab EKRE pressiteates. „Nimelt vastas valimisteenistuse juht Arne Koitmäe seal, et põhjust ega seaduslikku alust täiendava korduslugemise korraldamiseks ei ole.“

„EKRE ei nõustu riigi valimisteenistuse vastuses esitatud selgitustega ning jääb seisukohale, et esineb alus elektrooniliselt antud häälte täiendavaks korduslugemiseks ehk kolmandaks lugemiseks,“ sedastas EKRE. „Elektrooniliste häälte lugemise käigus esines tehnilisi vigu, mis seavad kahtluse alla hääletustulemuste usaldusväärsuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigi valimisteenistust kohustada läbi viima 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel elektrooniliselt antud häälte täiendav korduslugemine.“

„Näiteks häälte lugemise käigus tuvastati, et isik on andud 16. oktoobril riigi valimisteenistuse valimisrakenduse kaudu hääle selliselt, et selle juurest puudus lisafail ajatempliga. See hääl eemaldati elektrooniliste häälte hulgast,“ seisab pressiteates. „Nimetatud isik ei saanud valimisteenistuse rakendusest oma hääle andmise kohta veateadet, mistõttu ta enam uut häält ei andnud.“

„Tõenäoliselt võis ajatempliga lisafaili puudumise põhjuseks olla asjaolu, et e-valimiskasti haldav koguja ei saanud kontrolliks ühendust sertifitseerimiskeskusega. Väidetavalt esines elektroonilise valimise perioodil internetihäire, mis võis kirjeldatud vea tekitada,“ edastas EKRE. „Asjaolu, et vähemalt ühe isiku hääl on valimistel „kaduma läinud“ seoses e-valmiskasti haldava koguja internetihäire tõttu ei välista seda, et esineb ka teisi sarnaseid juhtumeid. Järelikult ei ole iga valija elektrooniliselt antud häält ei ole korrektselt valimistulemuste kindlakstegemisel arvestatud.“

EKRE taotleb riigikohtult tuvastada riigi valimisteenistuse 24. oktoobril antud vastuse õigusvastasus ning kohustada riigi valimisteenust läbi viima 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel elektrooniliselt antud häälte korduslugemine. Lisaks nõuab erakond elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamist ning e-hääletamise õigusvastaseks tunnistamist.

Samuti soovib erakond, et rahuldataks esialgse õiguskaitse taotlus. Veel leiab EKRE, et riigi valimisteenistust tuleks kohustada säilitada kõik 2025. aasta KOV valimiste avalikud elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed, kõik 2025. aasta KOV valimiste elektrooniliste häälte avamise võtmed ja kõik elektrooniliste häälte lugemisel ning süsteemi tervikluse kontrollimisel kasutatud riist- ja tarkvara.

Seejuures nõuab erakond, et valimisteenistusel oleks kohustus tagada kõigi 2025. aasta KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliitude esindajate ligipääs alapunktides 1–4 nimetatud teabele kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamiseni, läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

Erakonna sõnul on elektroonilise hääletamise kord vastuolus põhiseaduse punktiga, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.

Vabariigi Valimiskomisjon jättis 19. oktoobril läbi vaatamata EKRE kaebuse e-hääletamise kohta, kus EKRE taotles seoses rikkumistega elektroonilise hääletamise viivitamatut peatamist kuni puuduste kõrvaldamiseni ja seni antud kõigi elektrooniliste häälte tühistamist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (45)