Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnas pärast artikkel nelja konsultatsiooni Delfile, et NATO reageeris reedel venelaste provokatsioonile tugeva sõjalise võimekusega. „Olukord oli täielikult kontrolli all,“ kinnitas ta. Poliitilisel tasandil jäi Tsahkna sõnul konsultatsioonil kõlama mõte, et NATO on jätkuvalt ühtne ja valmis liitlasriike kaitsma. „Putini provokatsioonid testivadki praegu NATO ühtsust ja seda, kas NATO heidutus töötab.“
Tsahkna kinnitas, et Eesti ootused artikkel nelja konsultatsiooni osas said täidetud. „Täiega,“ täpsustas minister. Tema sõnul olid liitlased ühel nõul, et artikkel nelja ellukutsumine oli igati õigustatud. „Eesti inimesed võivad tunda end kindlana, et me ei ole enam kunagi üksi, meil on liitlased,“ ütles ta ja lisas, et ka USA seisab jätkuvalt kindlalt NATOga.
Pärast Poola õhuruumi rikkumist käivitas NATO missiooni Ida Vahimees (Eastern Sentry – toim), mille eesmärk on tugevdada kaitset tervel idatiival. Tsahkna rääkis, et selle raames otsustati nüüd heidutust ja õhukaitset veelgi tugevdada. „Mida täpselt, on sõjalise planeerimise tasemel,“ ei saanud minister otsuse detailidest rääkida.
NATO peasekretär Mark Rutte teisipäevasel pressikonverentsil uuris mitu ajakirjanikku, kas riikidel on õigus õhupiire rikkunud lennukid alla tulistada. Tsahkna lausus, et see küsimus ei tulnud artikkel nelja nõupidamisel arutelu alla, kuna tingimused on NATO reeglistikus väga täpselt paika pandud. „Kui hinnatakse, et tekib otsene sõjaline oht, siis NATO jõudu kasutatakse. Siin ei ole vaja midagi üle vaadata,“ sõnas ta.
Venemaa eitab süüd
Reedel sisenes kolm Vene hävituslennukit loata 12 minutiks Eesti õhuruumi. Eesti kutsus seepeale NATO 4. artikli alusel kokku NATO nõukogu, mis kogunes teisipäeval. Esmaspäeval toimus ÜRO julgeolekunõukogu istung, kus samuti venelaste provokatsiooni arutati. Seal eitas Venemaa oma süüd ning väitis, et tegu on suure vandenõuga, mida Eesti, Poola ja mõned teised riigid nende vastu aastaid on vedanud. „Ta valetas ja süüdistas nagu alati ning lahkus demonstratiivselt. Suursaadik ei tahtnudki kuulata, mida edasi räägiti. Sellega näitas Venemaa oma suhtumist ÜRO julgeolekunõukogusse,“ ütles Tsahkna esmaspäeval Delfile.
Ta rõhutas samas intervjuus, et liitlasriikide toetus Eestile on äärmiselt tugev. „Nii nagu president Trump on öelnud: mitte ühtegi millimeetrit territooriumist ei anta ära ja ollakse valmis seda kaitsma,“ lausus Tsahkna. „Loomulikult ka täielik Venemaa tegevuse hukkamõist.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (10)