Küsimusele vastab Eesti juristide liidu liige Mare Hiiesalu.
Keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on Eestis igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus, korteriühistus ja sihtasutuses.
Seega, Eestis kehtib eestikeelse asjaajamise üldnõue. Samas ei ole seaduses selget sätet, mis kohustaks ühistut eraldi muukeelse tõlke tagama juhul, kui korteriomanikud eesti keelt ei valda.
Seadus ei sätesta, et korteriühistu peab tagama muukeelse tõlke.
Kui korteriühistus on liikmeid, kes ei valda eesti keelt, siis on siiski soovitatav tagada neile selge arusaamine koosolekul, näiteks tõlge, selgitused, dokumendid nende keeles või kahes keeles (eesti + teine keel). See aitab vältida vaidlusi otsuste kehtivuse üle. Dokumendid, koosoleku kutse ja muud teated tuleks saata varakult. Samuti tuleks viidata võimalusele tutvuda dokumentidega, et muukeelsed korteriomanikud saaksid vajaduse korral neid ise tõlkida tõlkija või arvutiprogrammide abil.
Kaaluda võiks ka tõlgiteenuse tellimist. Kui tõlge tellitakse korteriühistu kulul, siis peaksid selleks vahendid olema ette nähtud üldkoosoleku poolt kinnitatavas majanduskavas või üldkoosoleku otsusega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (5)